Bratislav

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Bratislav
Bratislava
 Lidnanznam
Coat of Arms of Bratislava.svg
 Flag
Flag of Bratislava.svg
Valdkund Slovakii
Eläjiden lugu (2015) 422 932 ristitud
Pind 367 km²
BratislavBratislava
Pämez' Ivo Nesrovnal (2 014-)
Telefonkod +421-2
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Bratislavan administrativine jagand.

Bratislav (slovak.: Bratislava) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas - mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541-1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919 vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks. Pressburg), Požon' (mad'j. Pozsony), keskaigal latin. Istropolis, Posonium. Vl 1919 lidnad udesnimitihe. Vozil 1919-1939 i 1945-1992 mülüi Čehoslovakijha.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai - Venhasai - om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz - Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun -0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53-59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak. okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. Mestská časť).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 - 442 197 eläjid. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed — 4,7%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport Bratislav-Ivank (slovak. Bratislava-Ivanka, BTS) om kaikiš znamasižemb valdkundas, sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoihesai.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs