Slovakan kel'

Vikipedii-späi
Slovakan kelen levigandusen kart

Slovakan kel' (ičeze nimitused: slovenčina, slovenský jazyk, slovenská reč) om Slovakijan oficialine kel'. Mugažo se om EÜ:n üks' oficialižiš kelišpäi.

Reguliruindorganzacii om Slovakijan Tazovaldkundan kul'turministrusen valdkundkelen palakund (Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky. Odbor štátneho jazyka, Bratislav).

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Slovakan kel' om indoevropine, slavine kel'. Pagižijoiden lugu om 5,2 millionad ristituid (2015), heišpäi nell' videndest elädas Slovakijas (4,34 mln vl 2012), läz kaik kandajad mamankeleks oma slovakalaižed. Verhiš maiš enamba kelenkandajid om Čehanmas (235 tuhad vl 2011) i Serbijas (50 tuh. ristituid vl 2011). Kacmata sihe, miše slovakan amerikaine diaspor om pol'millionad, vaiše kaks' tuhad ristituid mahttas pagišta rahvahan kelel.

Koume paginoiden joukud: päivnouzmaine, keskuzline, päivlaskmaine. Paginoiden erazvuiččend sündui mägitahondan arvoimižiš.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Erigoittas koume pordod slovakan kelen istorijas: aigaline (edel 1000. vot), edel kirjankel't (voded 1000−1787) i kirjankelenke (vspäi 1787). Čehan kel' oli kirjankeleks 18. voz'sadhasai. Slovakan kirjankel' om sätud i kodificiruidud 19. voz'sadan keskes keskpaginoiden alusel. Kirjamišt oti latiništ grafikad aluseks.

Slovakan kelen kirjutadud muštnikad zavodišoiš 15. voz'sadan lopuspäi, no velgsanad slovakan kelespäi oma čehan, saksan i latinan keliden aigaližembiš kirjoiš.

Eriližused[vajehta | vajehtada tekst]

Toižiden slavižiden keliden erineden, [ä]-fonem om olmas slovakan keles (no kadob), om lühüdoid i pit'kid vokalid, mugažo konsonantoid ([l̥], [l̥̄], [r̥], [r̥̄]). Ritmižen ohjandimen mödhe, pit'k vokal' voib olda vaiše ühtes tavus lähižiš tavuišpäi. Palatalizuidud konsonantoiden kadob keles.

Kirjankelen painend om dinamine. Erigoittud sanan painend om fiksiruidud i sijadase ezmäižel tavul (ˈdruhá ˈmladosť «toine noruz», ˈlist ˈešte ˈneprišiel «kirjeine ei tulend völ») päiči statjas, konz eziabusana om (ˈkôň «ižahebo», no ˈna koni «ižahebon päl»). Erased pronominad i abusanad oma painmatomad.

Lugusanad[vajehta | vajehtada tekst]

  • jeden — üks'
  • dva — kaks'
  • tri — koume
  • štyri — nell'
  • pät' — viž
  • šest' — kuz'
  • sedem — seičeme
  • osem — kahesa
  • devät' — ühesa
  • desat' — kümne
  • dvadsat' — kaks'kümne
  • tridsat' — koumekümne
  • sto — sada
  • tisíc — tuha

Frazad[vajehta | vajehtada tekst]

  • Vitajte! — Tervhen!
  • Ako sa voláš? — Kut sindai kuctas?
  • Odkial' si? — Kugalaine oled?
  • Kde bývaš? — Kus sinä eläd?
  • Zbohom! / Čoskoro sa uvidíme! — Nägemižhesai!
  • D'akujem! — Kitän.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]