Indoevropižed keled

Vikipedii-späi
Indoevropižiden keliden nügüdläine leviganduz Evrazijas gruppoidme:      Baltižed keled      Germanižed keled      Indoiranižed keled      Kel'tižed keled      Romanižed keled      Slavižed keled      Albanijan kel'      Armenijan kel'      Grekan kel'      Toižed kel'kundad Jonoikahad tarhad ozutadas mul'tilingvizman levigandust.
Indoevropižed keled valdkundoiš:      Ristituiden tobj pala pagižeb i kel' om oficialine      Kel' om oficialine, no pagižijad oma vähembuses      Kel' om oficialižeta statusata, no znamasižed vähembused pagištas

Indoevropižed keled oma kaikiš znamasižemb kel'kund nügüd'aigan. Sen keled oma levitadud kaikidme kontinentidme i oma lujas erazvuiččed.

Keled leviganziba Evrazijadme eziauguižešti. Evropan keliden enambuz mülüb indoevropižhe kel'kundha. Pagižijoiden lugu om enamba mi 3,2 milliardad ristituid mamankeleks, mail'man ristitišton nell' ühesandest.

Keled[vajehta | vajehtada tekst]

Kel'kundas om 445 eläbad kel't, sidä kesken 313 oma indoiranižed keled. Sen ližaks, erased keled oma kolnuded jo.

Kaikiš surembad oma jäl'ghižed gruppad:

Albanijan kel', grekan kel' i armenijan kel' sätas erigoittud gruppid indoevropižed keliden keskes.

Grammatik[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik indoevropižed keled oma flektivižed keled.

Keliden enambusel om kändoid, no niiden kändoiden lugu el olend mugoine sur' nikonz uraližiden keliden rindataden. Erasil ei ole kändoid: anglijan keles i ispanijan keles. Indoevropižiden keliden enambusel sugun kategorii om olmas tobjimalaz, ei ole sugud armenijan i persijan keliš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]