Menan kel'

Vikipedii
Menan kelen levigandusen sijaduz Britanižil saril

Menan kel' (ičeze nimituz: Gaelg, Gailck, virkandad: [ɡilɡ], [ɡilk] vai [ɡeːlɡ]) om üks' kel'tižiš kelišpäi, mülütadas indoevropižhe kel'kundha.

Reguliruindorganizacii om Coonceil ny Gaelgey (angl.: Manx Language Advisory Council, radab saren penes Sent-Džons-küläs (menan nimituz om Balley Keeill Eoin) vn 1985 tal'vkuspäi. Menankel'ne alaškol om avaitud siš-žo küläs vspäi 2003.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Necil kelel pagištas Suren Britanijan Men-sarel. Saren oficialine kel', toine oficialine om anglijan kel'.

Men-sar' om britanižen monarhan personaline ičezkalu 14. voz'sadaspäi, i anglijan kel' vajehti menan kel't aigan mändes. Vl 1874 saren eläjiden koumandez pagiži kelel (16 200 ristitud), vodele 1901 pagižijoiden pala poleni ühesha procenthasai (4 419 eläjad), vl 1921 heid oli 1,5 % (915 ristitud). Menan kelen jäl'gmäine pagižii mamankeleks oli Ned Maddrell, koli vl 1974. Hän pagiži lapsessai i ei olend opetud kelele küpsas igäs. Kel' udessündutase tedomehiden abul. Nügüdläine pagižijoiden lugu om 23 ristitud ezmäižeks keleks i 2200 ristitud kahtendeks keleks (2021, saren ristitišton 2,6 %), lapsed-ki pagištas.

Vikipedii menan kelel om avaitud vl 2003.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal, erine 17. voz'sadaspäi. Mülütab 24 latinan kirjant 26:späi, päiči X i Z. Niiden ližaks Ç-znam kävutase znamoičemha [tʃ]-kulundad çh-digrafas i tçh-trigrafas, sikš miše ch-digraf znamoičeb [x]-kulundad. Kätihe Biblijad i anglikanižid pühäkirjoid menan kel'he 17.-18. voz'sadoil.

Kaks' paginad sarel: pohjoine i suvine, ned erigoičesoiš virkandan mödhe. Sanoiden bazine järgenduz om VSO.

Kaik om kaks' sugud keles, mužiksugu i naižsugu. Kaks' lugud: üks'lugu i äilugu. Erasil substantivoil genitiv-kändon form om kaičenus. Lähembaižed heimkeled oma šotlandijan kel'tine kel' i irlandijan kel'.

Jagadas vokal'kulundoid kovikš i pehmdoikš, järgeližikš i pit'kikš. Augkonsonantoiden mutacii om menan keles, kut toižiš-ki sariden heimkeliš. Mugoman mutacijan kaks' toižendad om menan keles: lenicii (pehmed mutacii) i eklipsis (kova mutacii).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.