Biblii

Vikipedii-späi
Biblijan järgeline pästand

Biblii (grek.: Βιβλία Biblia «kirjad») om hristanuskojiden päkirj, pühätekstoiden kogoduz.

Biblii jagase kahteks sureks palaks — Vanh Zavet i Uz' Zavet. Vanh Zavet om kirjutadud amuiževrejan kelel, i Uz' Zavetamuižgrekan kelel. Nened keled oliba kul'turkelikš antikaigan. Vanhan Zavetan aluz om judaizman Tanah-pühäkirj.

Hristanuskojad nimitadas Biblijas «Pühäks Biblijaks» i lugetas, miše sen kaik kanonine tekst om «Jumalan avaiduz» i om kirjutadud Pühän Hengen valatoitandan al. Pühän kirjan tekst kävutase uskon ezmäižeks purtkeks i ohjandimeks.

Toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

Täuden hristianižen Biblijan kaikiš amuižembad käzikirjutesed oma grekan kelel i datiruišoiš 4. voz'sadal meiden erad. Biblii om ezmäine paindud kirj: Gutenbergan Biblii om paindud vozil 1452−1455. Biblii om üks' kaikiš populärižembiš kirjoišpäi mail'mas mugažo, se om pästtud keliden kaikiš surembaks luguks, mödas läz sadad millionad egzemplärid vodes. Nece ezmäine massižen literaturan ezikuva valatoiti lujas i valatoitab mail'man kul'turad, literaturad, čomamahtod i istorijad.

Vul'gat om Biblijan latinankel'ne kändmuz. Erazvuiččiden jumalankodikundoiden i konfessijoiden Biblijad mülütadas ližadusid tekstas i ližakirjoid. Ned jagadas kanonižikš i «muite lugendan täht» ortodoksoil (vai «sekundarižed kanonižed» katolicizmas, «apokrifižed» protestantizmas), mülütadas Vanhan Zavetan tekstan erazvuiččid paloid, känduz om toine vähän mugažo.

Biblijan kändused vepsän kelel[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1996 om pästtud lühetud Lapsiden Biblii vepsän kelel, nua om kogonaz pästtud vaiše Uz' Zavet (2006). Kaikiden kändusiden pätegii om vepsän Nina Zaiceva-tedonaine.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]