Danijan kel'
Danijan kel' (ičeze nimitused: dansk [ˈtænˀsk], dansk sprog [ˈtænˀsk ˈspʁɔwˀ]) om indoevropine, germanine kel'.
Reguliruindorganzacii om Danijan kel'nevondkund (dan. Dansk Sprognævn). Se om kul'turministrusen pala, radab penes Bogense-lidnas Danijan keskuzpalan suves vspäi 1955.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kel' om valdkundkeleks Danijas, Fareran saril, Grenlandas da EÜ:s. Pagižijoiden lugu om kuz' millionad ristituid (2019).
Danijan kel' oli Norvegijan oficialižeks keleks 15.-18. voz'sadoil. Kel' om velgusine opendamha Islandijan školoiš 6. klassaspäi. Pagištas kelel Saksanman-ki kundoiš pohjoižröunanno (Šlezvig-Gol'štein-federacijanma).
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Danijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Keles om 13 vokalid i 20 sätkulundoid. Joga vokal' om pit'k i lühüd. Ei ole pit'kid konsonantid, kaksitadud konsonant kirjkeles znamoičeb jäl'ghižen vokalin lühüdust. Painend om dinamine. Kaks' kändod: nominativ i genitiv. Artiklin koume toižendad: indefinitine, definitine suffiksanke, definitine joudai.
Paginoiden koume joukud: päivnouzmaižed, sar'hižed, päivlaskmaižed. Kirjankel' om sätud 18. voz'sadal, ottihe Zelandijan paginoid (sar'hižiden paginoiden jouk) aluseks.
Lugusanad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- en / et — üks'
- to — kaks'
- tre — koume
- fire — nell'
- fem — viž
- seks — kuz'
- syv — seičeme
- otte — kahesa
- ni — ühesa
- ti — kümne
- tyve — kaks'kümne
- tredive — koumekümne
- hundrede — sada
- tusind — tuha
Frazad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Velkommen! – Tervhen!
- Hvad hedder du? – Kut sindai kuctas?
- Hvor er du fra? – Kugalaine oled?
- Hvor bor du? – Kus sinä eläd?
- Farvel! – Nägemižhesai!
- Tak! – Kitän