Mine sisu juurde

Danijan kel'

Vikipedii-späi
Danijan kelen paginoiden kart

Danijan kel' (ičeze nimitused: dansk [ˈtænˀsk], dansk sprog [ˈtænˀsk ˈspʁɔwˀ]) om indoevropine, germanine kel'.

Reguliruindorganzacii om Danijan kel'nevondkund (dan. Dansk Sprognævn). Se om kul'turministrusen pala, radab penes Bogense-lidnas Danijan keskuzpalan suves vspäi 1955.

Kel' om valdkundkeleks Danijas, Fareran saril, Grenlandas da EÜ:s. Pagižijoiden lugu om kuz' millionad ristituid (2019).

Danijan kel' oli Norvegijan oficialižeks keleks 15.-18. voz'sadoil. Kel' om velgusine opendamha Islandijan školoiš 6. klassaspäi. Pagištas kelel Saksanman-ki kundoiš pohjoižröunanno (Šlezvig-Gol'štein-federacijanma).

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Danijan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Keles om 13 vokalid i 20 sätkulundoid. Joga vokal' om pit'k i lühüd. Ei ole pit'kid konsonantid, kaksitadud konsonant kirjkeles znamoičeb jäl'ghižen vokalin lühüdust. Painend om dinamine. Kaks' kändod: nominativ i genitiv. Artiklin koume toižendad: indefinitine, definitine suffiksanke, definitine joudai.

Paginoiden koume joukud: päivnouzmaižed, sar'hižed, päivlaskmaižed. Kirjankel' om sätud 18. voz'sadal, ottihe Zelandijan paginoid (sar'hižiden paginoiden jouk) aluseks.

  • en / et — üks'
  • to — kaks'
  • tre — koume
  • fire — nell'
  • fem — viž
  • seks — kuz'
  • syv — seičeme
  • otte — kahesa
  • ni — ühesa
  • ti — kümne
  • tyve — kaks'kümne
  • tredive — koumekümne
  • hundrede — sada
  • tusind — tuha
  • Velkommen! – Tervhen!
  • Hvad hedder du? – Kut sindai kuctas?
  • Hvor er du fra? – Kugalaine oled?
  • Hvor bor du? – Kus sinä eläd?
  • Farvel! – Nägemižhesai!
  • Tak! – Kitän