Mine sisu juurde

Islandii

Vikipedii-späi
Islandii
Ísland
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Reikjavik
Eläjiden lugu (2018) 343,518[1] ristitud
Pind 103,000[2] km²
Islandii Ísland
Kel' islandijan
Valdkundan pämez' Gvüdni Jouhannesson
Päministr Katrin Jakobsdouttir
Religii hristanuskond
Valüt Islandijan kron (ISK)
Internet-domen .is
Telefonkod +354
Aigvö UTC+0

Islandii (isl.: Ísland [ˈistlant], kändase kuti «jäine ma», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Reikjavik (valdkundan ristitišton läz koumed videndest sen ezilidnoidenke).

Vspäi 1949 om PAKO:n ühtnijaks. Mülüb Evropižhe ekonomižhe zonha vspäi 1994. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.

Eziauguižed Konstitucijad (isl.: Stjórnarskrá) oliba olmas vozišpäi 1874 i 1920.

Vn 1944 17. päiväl kezakud Islandii tedištoiti ripmatomut Danijaspäi da kändihe tazovaldkundaks. Sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan koumant lugul Konstitucijad. Nece Konstitucii[3][4] om väges tähäsai, voziden 1959, 1968, 1984, 1991, 1995, 1999 da 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud Konstitucijan uden variantan projekt om hüvästadud vl 2012 redukun 20. päiväl referendumal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Islandijan topografine kart

Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe Pohjoižes nabapirdaspäi.

Ei ole Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe Sures Britanijaspäi. Sen randad lainištab Atlantine valdmeri kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Danijan Grenlandhasai om 287 km lodeheze[2], Danijan Fareran Sarihesai — 420 km suvipäivnouzmha, Suren Britanijan Šotlandijhasai — 798 km suvipäivnouzmha, Norvegijhasai — 970 km päivnouzmha.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hvannadalšnukur-vulkan (2110 m). Geizerad oma levitadud. Tundr otab 62,7% saren territorijad, se i jäžomad oma kaikiš enamba levitadud londuseližed zonad. Mecoiden pind om läz sadandest.

Klimat om ven suvipäivlaskmas lämän Gol'fstrim-joksendan tagut, subarktine toižiš paloiš. Vodenkeskeine lämuz om +3..+5 C°, no heinkun lämuz ülitab +15 C° harvoin lujas. Paneb sadegid 500..750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol.

Londuseližed pävarad oma kala, geotermine energii, boksitad; toižed varad — rik, gidroenergii.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Islandijan parlamentan pert' Reikjavikas

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isl.: Forseti). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.

Parlament (isl.: Alþingi, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, oli tühjitadud vl 1799, udessündutadud vl 1845.

Parlamentan ühtnijoiden järgeližed valičendad oliba vn 2021 25. päiväl sügüz'kud. Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2020 27. päiväl kezakud (vägestai sai 92,2 %, vl 2016 — 39,1 %). Nügüdläine Gvüdni Jouhannesson-prezident om valdatusiš vs 2016 elokun 1. päiväspäi, radab kahtenden strokun jäl'geten. Vodes 2017 kül'mkun 30. päiväspäi Katrin Jakobsdouttir radab päministran.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Islandijan administrativiž-territorialine jagand.

Islandii jagase kudeks agjaks (valičemižümbrikoks, isl.: kjördæmi). Niišpäi kaks' oma Reikjavikas da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagasoiš 23 järgeližeks ümbrikoks (üks'lugu isl.: sýslur) da 24 lidnaks ičeohjastusenke (isl.: kaupstaðir). Ümbrikod da lidnad alajagasoiš 76 kundaks (isl.: sveitarfélög).

Mugažo jagadas valdkundad kahesaks statistižeks regionaks (isl.: landsvæði / héruð).

Islandijas elädas islandijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 325 671 ristitud[5]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): Islandijan evangeline lüteranine jumalankodikund (oficialine religii) — 67,2 %, riman katolikad — 3,9 %, Reikjavikan joudjaline jumalankodikund — 2,8 %, Hafnarfjordüran joudjaline jumalankodikund — 2,0 %, Asatru-associacii — 1,2 %, Ripmatoi kongregacii — 0,9 %, toižed uskojad — 4,0 %, religijatomad — 6,7 %, märhapanendata — 11,3 %.

Kaik om 32 lidnad valdkundas enamba mi üks' tuha eläjanke. Järed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2014[6]): Koupavogür, Habnarfjordür, Aküreiri, Keblavik, Gardabair. Lidnalaižiden pala om 93,9% (2020).

Islandii om šingotadud ma. Vl 2017 maižandusen pala oli 5,8 %, tegimišton 19,7 %, holitišiden sfer oti 74,6 %. Vl 2022 kogosüdäiprodukt oli 27 mlrd US$ ekvivalentas, ühtele hengele US$73,981, ostmižmahtusen paritetan mödhe — 25 mlrd US$ i US$66,467. Ižandusen aluz om kalanpüdo, kalan i merenproduktoiden ümbriradmine, alüminijan pästand odvan energijan äjüden tagut, gidro- i termaližed lämuzelektrostancijad, farmaceftine i biotehnologine sarakod, turizm. Mašinad, kivivoi, maižandusen äjad tavarad i tekstil' importiruidas. Socialine järgenduz om tipine skandinavine model': madal radotomuz i egalitarižed korktad rahaabud radotomuden statjas, socialižen kohtaižusen korged mär valdkundmaksoiden kal't, üleine maksutoi valdkundaline medicinine holituz i üläopenduz.

Islandijan päeksport om kaikenvuitte kala kaikil näguil (34 %, lihanke), ümbriradmatoi alüminii (31 %); toine eksport — aerokosmine produkcii (4 %), raudan ühthesuladused (3 %), söte živatoile (3 %), zelläd (2 %), kalarazv (2 %), alüminiivanuim (1 %).

Ei ole raudteid Islandijas. Ümbäravtote 1339 km pitte ühtenzoitab kaikid znamasižid eländpunktoid sarel.

  1. Islandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. 2,0 2,1 Several geographical data (Erased geografijan andmused). — Islandijan statistik (statice.is). (angl.)
  3. Islandijan Konstitucijan tekst ohjastusen saital (government.is). (angl.)
  4. Islandijan Konstitucijan tekstad constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Population development 2014. — Statistics Iceland (statice.is). (angl.)
  6. Population by municipality, age and sex 1998−2014 — Division into municipalites as of 1 January 2014 (Ristitišt municipalitetan, igän da sugun mödhe vozil 1998−2014). — «Statistics Iceland»-organizacii (statice.is). (angl.)
Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.