Islandii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Islandii
Ísland
 Flag
Flag of Iceland.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Iceland.svg
Pälidn Reikjavik
Eläjiden lugu (2014) 325,671[1] ristitud
Pind 103,000[2][3] km²
IslandiiÍsland
Kel' islandijan
Valdkundan pämez' Oulavür Ragnar Grimsson
Päministr Sigmundur David Gunnlaugsson
Religii hristanuskond
Valüt Islandijan kron (ISK)
Internet-domen .is
Telefonkod +354
Aigvö UTC+0

Islandii (isl.: Ísland [ˈistlant], kändase kuti «sar'», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Reikjavik (valdkundan ristitišton läz 60% sen ezilidnoidenke).

Vspäi 1949 om PAKO:n ühtnijaks. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1944 kezakun 17. päiväl Islandii tedoti ripmatomut Danijaspäi da tegihe tazovaldkundaks, sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan konstitucijad (isl.: Stjórnarskrá). Nece konstitucii[4] om väges tähäsai, voziden 1984, 1991, 1995 da 1999 znamasižiden vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud uden Konstitucijan projekt oli hüvästadud vl 2012 redukun 20. päiväl referendumal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Islandijan topografine kart.

Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe Pohjoižes nabapirdaspäi.

Eile Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe Suren Britanijaspäi. Sen randad lainištab Atlantine valdmeri kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Grenlandhasai om 287 km lodeheze[2], Fareran Sarihesai — 420 km suvipäivnouzmha, Šotlandijhasai — 798 km suvipäivnouzmha, Norvegijahasai — 970 km päivnouzmha.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hvannadalšnukur-vulkan (2110 m). Tundr otab 62,7% saren territorijad. Geizerad oma levitadud.

Klimat om ven lämän Gol'fstrim-joksendan tagut. Vodenkeskeine lämuz om +3...+5°C. Paneb sadegid 500-750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol. Mecoiden pind om läz sadandest.

Londuseližed pävarad oma kala, geotermine energii, alüminii; toižed varad — rik, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Islandijan parlamentan pert' Reikjavikas.

Ohjastusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident (isl.: Forseti). Kaik rahvaz valičeb händast 4 vodeks. Strokuiden lugu om röunatusita, i nügüdläine Oulavür Ragnar Grimsson-prezident om valdatusiš jo videndel strokul jäl'geten vspäi 1996. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.

Parlament (isl.: Alþingi, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid 4 vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, udessündutadud vl 1845.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2013 sulakun 27. päiväl. Prezidentad valitihe jäl'gmäižen kerdan vl 2012 kezakun 30. päiväl. Vspäi 2013 semendkun 23. päiväspäi Sigmundur David Gunnlaugsson om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Islandijan administrativiž-territorialine jagand.

Islandii alajagase kuzhe agjaha (valičemižümbrikho, isl.: kjördæmi). Kaks' niišpäi oma Reikjavikas da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagase 23 järgeližhe ümbrikho (üks'lugu isl.: sýslur) da 24 lidnha ičeohjastusenke (isl.: kaupstaðir). Ümbrikod da lidnad alajagase 76 kundha (isl.: sveitarfélög).

Mugažo alajagadas valdkundad 8 statistižhe regionha (isl.: landsvæði / héruð).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Islandijas elädas islandijalaižed.

Valdkundas om 32 lidnad, kus enamba 1 tuhad ristitud elädas. Järed lidnad (enamba 10 tuh. ristitud vl 2014[5]): Koupavogür, Habnarfjordür, Aküreiri, Keblavik, Gardabair.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Islandijan päeksport om kaikenvuitte kala kaikil näguil (34%, lihanke), ümbriradmatoi alüminii (31%); toine eksport — aerokosmine produkcii (4%), raudan ühthesuladused (3%), söm živatoile (3%), zelläd (2%), kalarazv (2%), alüminiivanuim (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Population development 2014. — Statistics Iceland (statice.is). (angl.)
  2. 2,0 2,1 Several geographical data (Erased geografijan andmused). — Islandijan statistik (statice.is). (angl.)
  3. Islandijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  4. Islandijan Konstitucijan tekst ohjastusen saital (government.is). (angl.)
  5. Population by municipality, age and sex 1998-2014 - Division into municipalites as of 1 January 2014. — Statistics Iceland (statice.is). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.