Moldov

Vikipedii
Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova
 Flag
Flag of Moldova.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Moldova.svg
Pälidn Kišinöv
Eläjiden lugu (2018) 3,437,720[1][2] ristitud
Pind 33,851 km²
Moldovan Tazovaldkund Republica Moldova
Kel' romanijan (moldovan etnolekt)
Valdkundan pämez' Maja Sandu
Päministr Dorin Rečan
Religii hristanuskond
Valüt Moldovan lei (MDL)
Internet-domen .md
Telefonkod +373
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа [molˈdova]), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1924−1991 Moldov oli NSTÜ:n palaks: vll 1924−1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940−1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Moldovan ezmäine Konstitucii (rom.: Constituţia) oli olmas vspäi 1978. Valdkundan kahtenz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud parlamental vn 1994 29. päiväl heinkud da tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovan reljefan kart

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m kortte valdmeren pindan päl. Valdkundan znamasižed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. Dunai-jogen randan 200-metrine pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan päipaštokahan. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (rom.: Președintele). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad (rom.: Prim-ministrul) radnikusele parlamentan hökkähtusenke.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden edestrokuižed valičendad oliba vn 2021 11. päiväl heinkud. Prezidentan järgvaličendad oliba kaks'turaižed vl 2020 (1. i 15. kül'mku), Maja Sandu sai vägestust ezmäižes (36,16 %) i kahtendes turas (57,72 %) da radab prezidentan radnikusel ezmäižen strokun vn 2020 tal'vkun 24. päiväspäi. Vs 2023 uhokun 16. päiväspäi Dorin Rečan radab päministran. Edeline päministr om Natal'ja Gavrilica (eloku 2021 — uhoku 2023).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand.

Moldov jagase 32 rajonaks (rom.: raion), videks municipijaks (koume sured lidnad, üks' avtonomijan pälidn da üks' territorijan pälidn), üks' avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižikš ühtnikoikš eriliženke oiktuzliženke statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoiš 61 lidnaks da 916 küläkundaks. Kaik 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv-municipii jagase videks sektoraks (Kišinöv-lidn), kudeks lidnaks da 12 kommunaks. Toižed municipijad alajagasoiš kommunikš-kundoikš.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovas elädas moldovalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Ristitišton läz nelländest (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Rahvahad (2014): moldovalaižed — 75,1 %, romanijalaižed — 7,0 %, ukrainalaižed — 6,6 %, gagauzalaižed — 4,6 %, venänikad — 4,1 %, bolgarijalaižed — 1,9 %, toižed rahvahad — 0,7 %.

Mamankelen mödhe (2014): moldovan etnolekt/romanijan kel' — 80,2 % (moldovan etnolekt 56,7 %, romanijan kel' 23,5 %), venäkel' — 9,7 %, gagauzijan kel' — 4,2 %, ukrainan kel' — 3,9 %, bolgarijan kel' — 1,5 %, čiganan kel' — 0,3 %, toižed keled — 0,2 %.

Uskondan mödhe (2014): ortodoksižen jumalankodikundan uskojad — 90,1 % (93 % vl 2004), toižed hristanuskojad — 2,6 %, toižed uskojad — 0,1 %, agnostikad — 7,2 %.

Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas. Lidnalaižiden pala om 42,8 % (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižanduz om agrariž-industrialine, sättujad arvoimižed maižandusen täht i mineraližiden varoiden mairiž märhapandas ekonomikan strukturan toižendad (2021): maižanduz 21,8 %, tegimišt 17,6 %, holitišiden sfer 60,6 %. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, maižanduzmašiništon, elektronikan (vilugoitimed, pezendladimed) i avtoinstrumentan pästand, kengiden da tekstilin tehmine, turizm.

Vl 2022 valdkundan kogosüdäiprodukt oli US$12,4 mlrd ekvivalentas (ostmižmahtusen paritetan mödhe US$36,8 mlrd), ühtele hengele US$4791 (US$14,257). Moldov om Evropan kaikiš gollembiš valdkundoišpäi.

Vl 2014 Moldovan päeksport[5] oli söndtavarad — 26 % (sidä kesken jomad da südäiveded), sobad — 22 %, mašiništ — 14 %, vin da tabak — 9 %, himine produkcii — 7 %, kanghad — 7 %; toine eksport oli pühävoi da toižed razvad — 3 %. Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Moldovan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Sen ližaks läz 500 tuhad ristituid elädas Dnestranrandas.
  3. Moldovan Konstitucijan tekst (2006). — Lex.justice.md. (ven.)
  4. Moldovan kaikenaigaine ristitišt vn 2014 1. päiväl vilukud (Dnestranrandata, senke läz nelläd millionad). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (statistica.md). (ven.)
  5. Activitatea de comerț exterior a Republicii Moldova în anul 2014 (Moldovan Tazovaldkundan kommertine eksportine aktivižuz vl 2014). — Statistica.md. (rom.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.