Moldov

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova
 Flag
Flag of Moldova.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Moldova.svg
Pälidn Kišinöv
Eläjiden lugu (2014) 3 557 600[1] ristitud
Pind 33 851[2] km²
Moldovan TazovaldkundRepublica Moldova
Kel' romanijan (moldovan etnolekt)
Valdkundan pämez' Igor' Dodon
Päministr Pavel Filip
Religii hristanuskond
Valüt Moldovan lei (MDL)
Internet-domen .md
Telefonkod +373
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1924-1991 Moldov oli NSTÜ:n palaks: 1924-1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940-1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vl 1991 elokun 27. päiväl Moldov tedoti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine valdkundan konstitucii[3] (rom.: Constituţia) oli vahvištadud parlamental vl 1994 heinkun 29. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel elokun 27. päiväl. Nügüd' se om väges möhembaižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovan reljefan kart.

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustan meren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan kaikiš surembad joged oma Dnestr da Prut. Kaik joged jokstas Mustha merhe. 200-metrine Dunai-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdan tal'venke da pit'kan päipaštokahan kezanke. Vilukun kesklämuz om -4°C, heinkun — +21°C. Paneb sadegid 380-550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas.

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001-2012.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Järgenduseližed valičendad parlamentha oliba vl 2014 kül'mkun 30. päiväl. Prezidentan järgvaličendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), Igor' Dodon sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). Vspäi 2016 vilukun 20. päiväspäi Pavel Filip om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand.

Moldov jagase 32 rajonha (rom.: raion), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe eriližen oiktuzližen statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagase 61 lidnha da 916 küläkommunha. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv jagase 5 sektorha, ned — 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagase kommunihe.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moldovas elädas moldovalaižed. Läz 25% ristitištod (600-1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Toižed sured lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.

Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba ortodoksižen jumalankodikundan uskojad.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 Moldovan päeksport[4] oli söndtavarad (26%, sidä kesken jomad da südäiveded), sobad (22%), mašiništ (14%), vin da tabak (9%), himine produkcii (7%), kanghad (7%); toine eksport oli pühävoi da toižed razvad (3%). Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Moldovan kaikenaigaine ristitišt vl 2014 vilukun 1. päiväl (Dnestranrandata). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (statistica.md). (ven.)
  2. Moldovan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Moldovan Konstitucijan tekst (2006). — Lex.justice.md. (ven.)
  4. Activitatea de comerț exterior a Republicii Moldova în anul 2014. — Statistica.md. (roman.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.