Moldov

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova
 Flag
Flag of Moldova.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Moldova.svg
Pälidn Kišinöv
Eläjiden lugu (2014) 3,557,600[1] ristitud
Pind 33,851[2] km²
Moldovan TazovaldkundRepublica Moldova
Kel' romanijan
Valdkundan pämez' Nikolae Timofti
Päministr Kirill Gaburič
Religii hristanuskond
Valüt Moldovan lei (MDL)
Internet-domen .md
Telefonkod +373
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vozil 1924-1991 Moldov oli NSTÜ:n palaks: 1924-1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940-1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vl 1991 elokun 27. päiväl Moldov tedoti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine valdkundan konstitucii[3] (rom.: Constituţia) oli vahvištadud parlamental vl 1994 heinkun 29. päiväl da tuli väghe sil-žo vodel elokun 27. päiväl. Nügüd' se om väges möhembaižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Moldovan reljefan kart.

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustan meren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan surembaižed joged oma Dnestr da Prut. Kaik joged jokstas Mustha merhe. Moldovan suvembaižes čokkoimes om 200-metrine Dunai-jogen randan pala.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdan tal'venke da pit'kan päipaštokahan kezanke. Vilukun kesklämuz om -4°C, heinkun — +21°C. Paneb sadegid 380-550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas.

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Parlament paneb händast radsijha 3/5 deputatoiden äniden enambusel, sen ühtes kahtenden onetoman naprindan jäl'ghe prezidentan radonoigendai pästab parlamentad radmaspäi edel strokud.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2014 kül'mkun 30. päiväl. Nügüdläine prezident om Nikolae Timofti, händast valitihe vl 2012 keväz'kun 16. päiväl. Vspäi 2015 uhokun 18. päiväspäi Kirill Gaburič om päministraks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand.

Moldov alajagase 32 rajonha (rom.: raion), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe eriližen oiktuzližen statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad jagase 61 lidnha da 916 küläkommunha. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv jagase 5 sektorha, ned — 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagase kommunihe.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Moldovas elädas moldavijalaižed. Läz 25% ristitištod (600-1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Toižed sured lidnad (enamba 45 tuh. ristitud vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.

Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba ortodoksižen jumalankodikundan uskojad.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2014 Moldovan päeksport[4] oli söndtavarad (26%, sidä kesken jomad da südäiveded), sobad (22%), mašiništ (14%), vin da tabak (9%), himine produkcii (7%), kanghad (7%); toine eksport oli pühävoi da toižed razvad (3%). Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Moldovan kaikenaigaine ristitišt vl 2014 vilukun 1. päiväl (Dnestranrandata). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (statistica.md). (ven.)
  2. Moldovan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Moldovan Konstitucijan tekst (2006). — Lex.justice.md. (ven.)
  4. Activitatea de comerț exterior a Republicii Moldova în anul 2014. — Statistica.md. (roman.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.