Danii

Danijan Kunigahuz
Kongeriget Danmark

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Kopenhagen
Eläjiden lugu (2018)	5,809,502 ristitud
Pind	43,094 km²
Kel'	danijan
Valdkundan pämez'	Frederik X
Päministr	Mette Frederiksen
Religii	hristanuskond, ateizm
Valüt	Danijan kron (DKK)
Internet-domen	.dk
Telefonkod	+45
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Danii (dan.: Danmark [ˈtænmɑk]), täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz (dan.: Kongeriget Danmark), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan da Pohjoižen meriden randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen.

Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke: Grenland i Fareran Sared.

Vspäi 1973 Danii om EÜ:n ühtnijan. Vaiše kontinentaline pala mülüb sihe, Grenland läksi Evropan Ekonomižes Ühthižkundaspäi (EÜ:n edelkävujaspäi) vl 1986, Farerad ei mülünd nikonz. Om PAKO:n ühteks alusenpanijoišpäi, ühtneb sihe vn 1949 sulakun 4. päiväspäi.

Istorii

Läz 450. vot angloiden i jutoiden heimod sirdiba Britanijha Danijan territorijaspäi, läz 500. vot danad sirdiba Jutlandijha i assimiliruiba sen heimoid. Läz 800. vot feodaližed kosketused zavodiba šingotest nügüdläižen Danijan territorijal, vikingoiden ekspedicijad ujuškanziba sišpäi. Vl 826 ezmäine hristanuskondan missii tegihe Danijha (Ansgar-frankalaine). Politižen ühtištusen ezmäižed naprindad oliba Skjöl'dungad-heimon ezitajiden ohjandusen al. Valdkundan ezmäine Gorm Vanh-kunigaz (ohjasti vll 936−958) ühtišti Keskmäšt Jutlandijad. Vhesai 985 Danijan Haral'd I Sinihambaz-kunigaz mülüti kunigahushe kaiked Jutlandijad, Danijan sarišton sarid i Skone-regionad Skandinavijan pol'saren suves. Hänen valatused vl 960 paniba hristanuskondan oficializen levigandusen alust Danijadme.

Knud Sur'-kunigaz ühtenzoiti Danijad, Anglijad i Norvegijad ičeze vencan alle lühüdaks aigaks (vll 1018−1035). Vll 1219−1346 Estinman pohjoine oli Danijan tobmuden al. Vll 1397−1523 Kal'maran unii oli Danijan kunigahiden personaližen tobmuden al, sihe mülüiba Danii, Norvegii i Ročinma.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (Konstitucine Akt, dan.: Danmarks Riges Grundlov) oli olmas vspäi 1849. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1953. Se om väges vn 1972 vilukun penidenke vajehtusidenke, tehtas niid kaikuččen uden monarhan tulendas.

Geografijan andmused

Danijan topografine kart (2006)

Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivmadme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles.

Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi-sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord, seičeme metrad alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi om Gudano. Saum reskvezid om 1,74 %.

Danijan klimat om ven, mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomidenke voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', kala; toižed varad — keitandsol, mouckivi, kived, gravii, letked.

Politine sistem

Kristiansborg-pert'kulu om Danijan parlamentan, Ülembaižen käskuzkundan da päministran sijaduz Kopenhagenas, nägu vn 2012 kül'mkus

Ohjandusen form om konstitucine monarhii. Se om unitarine valdkund.

Vspäi 2024 valdkundan pämez' om Frederik X-kunigaz. Hän paneb päministrad (dan.: Danmarks statsminister) da toižid ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib pästta parlamentad radmaspäi. Kunigaz om armijan päkäsknikan. Edeline valdkundan pämez' om Margrete II-kunigaznaine, ohjasti 52 vot, pučihe valdištmespäi andmaha tobmut ičeze vanhale poigale.

Parlament om üks'kodine suim — fol'keting (dan.: Folketinget, «rahvahan suim»), mülütab 179 ühtnijad, niiden keskes kaks' ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi. Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2022 1. päiväl kül'mkud (Fareroil 31. redukud). Nügüdläine päministr om Mette Frederiksen vn 2019 kezakun 27. päiväspäi. Edeline päministr om Lars Lökke Rasmussen (5. sulaku 2009 — 3. reduku 2011, 28. kezaku 2015 — 27. kezaku 2019).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Danijan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase videks agjaks (regionaks). Sen ližaks, Erthol'men-sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetaks — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoikš — dan.: Bydel) da kommunad (dan.: Kommune).

Eläjad

Danijas elädas danijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 655 750 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): danijalaižed (sidä kesken Grenlandan eläjad i fareralaižed) — 86,3 %, turkad — 1,1 %, toižed rahvahad — 12,6 % (surembad gruppad oma pol'šanmalaižed, sirijalaižed, saksalaižed, irakalaižed i romanijalaižed).

Uskondan mödhe (2019): lüteranad-evangelistad (oficialine religii) — 74,7 %, islamanuskojad — 5,5 %, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 19,8 %.

Danijan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Orhus, Odense, Ol'borg. Lidnalaižiden pala om 88,1 % (2020).

Ižanduz

Danii om šingotadud postindustrialine ma. Rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas, varatase ičeze poltusel, no tegimišton toižed sarakod (metallurgii, himine, mecan ümbriradmine) ratas todud torhudel. Grenlandan i Fareroiden valdkundbüdžet täuttase läz poleks kontinentaližes palaspäi. Ižandusen päsarakod oma energetine (tulleienergetik, kivivoin da gazan samine), metalloiden ümbriradmine, mašinansauvomine (laivansauvomine eriližešti), elektrotehnine sarak, sömtegimišt (kalan ümbriradmine), himine tegimišt, farmaceftine, cellülozbumagaine, tekstiline, LEGO-konstruktoroiden pästand.

Vl 2023 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 410 mlrd. US$ ekvivalentas (38. sija mail'mas; US$68,898 ühtele hengele, ühesanz' sija mail'mas) vai 462 mlrd. US$ ostmižmahtusen mödhe (52. sija; US$77,641 ühtele hengele, üks'toštkümnenz' sija). Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 1,6 %, kaivuztegimišt 1,2 %, tegimišt 14,4 %, sauvond i sauvondmaterialiden pästand 7,7 %, holitišiden sfer 75,2 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2017: maižanduz 2,4 %, kaivuztegimišt 0,1 %, tegimišt 10,7 %, sauvond i sauvondmaterialiden pästand 6,7 %, holitišiden sfer 79,9 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd, kivivoi, liha, kala, maidproduktad. Vl 2021 Danijan importan päpala oli mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, pol'fabrikatad i materialad tegimišton täht, himižed substancijad, vill', kulutajiden tavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Saksanma (Danijan eksportan 14 % i importan 21 % vl 2021), Ročinma (eksportan 10 % i importan 12 %), Kitai (eksportan 6 % i importan 9 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 10 %), Alamad (importan 8 %).

Irdkosketused

• Danijan Kunigahusen oficialine sait (denmark.dk). (angl.) (ven.) (saks.) (fr.) (isp.) (port.) (kit.) (arab.)
• Danijan Statistikan radnikoičend (dst.dk). (dan.) (angl.)