Bel'gii

Vikipedii-späi
Bel'gijan Kunigahuz
Koninkrijk België (alam.)
Royaume de Belgique (fr.)
Königreich Belgien (saks.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Brüssel'
Eläjiden lugu (2018) 11,570,762[1] ristitud
Pind 30,528 km²
Bel'gijan Kunigahuz Koninkrijk België (alam.) Royaume de Belgique (fr.) Königreich Belgien (saks.)
Kel' alaman, francijan, saksan
Valdkundan pämez' Filipp I
Päministr Sofi Vil'mes
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .be[3]
Telefonkod +32
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Bel'gii (alam.: België, franc.: Belgique, saks.: Belgien), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz, om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel'.

Vspäi 1949 om PAKO:n ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om EÜ:n ühtnijan (mugažo ühteks alusenpanijoišpäi).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1830 4. päiväl redukud Bel'gii tedištoiti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan Konstitucii[4] om vahvištadud vl 1831, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke, ned oliba paksud vspäi 1980.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Bel'gijan topografine kart.

Bel'gijal om mavaldkundröunoid Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoižmeri, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².

Koume londuselišt rajonad om valdkundas: Ardennad suvipäivnouzmas, keskuzülüz 100..200 m ü.m.t., mererandaline tazangišt pol'deroidenke, siš om tarhoid 2 m alemb meren tazopindad. Kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Botranž-mägi 694 m ü.m.t.

Vozne vedhuz om 20,8 km³, ottas kävutamižhe koumandest (2005). Järved oma ratud tobjimalaz. Znamasižed joged oma Maas i Šel'd, lanktas merhe Alamaiden territorijal.

Klimat om ven valdmeren. Tal'v om vihmoikaz, hala i lumi oleskeldas harvoin. Keza om viluhk vihmoidenke.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad, karbonatad, letked, väghine mahuz.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Bel'gijan federaline parlament Brüsseliš.

Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii. Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal.

Valdkundan pämez' om Filipp I-kunigaz (vspäi 2013). Monarh vahvištab päministrad (franc.: Premier ministre de Belgique, alam.: Eerste minister van België, saks.: Premierminister von Belgien), toižid ministrid i sudijoid radnikusile, voib pästta parlamentad radmaspäi. Ohjastusen ministriden pol' om Flandrijan (alamankel'žes) kel'kundaspäi i pol' francijankel'žes kel'kundaspäi.

Federaline parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (alam.: Senaat, franc.: le Sénat, saks.: der Senat) 60 ühtnijanke (50 kel'kundoišpäi i valitud senatorad todas völ 10). Alakodi om Ezitajiden Kodi (alam.: Kamer van Volksvertegenwoordigers, franc.: la Chambre des Représentants, saks.: die Abgeordnetenkammer), kaik rahvaz valičeb sen 150 deputatad videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 26. päiväl semendkud. Sofi Vil'mes radab päministraks vs 2019 redukun 27. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Bel'gijan administrativiž-territorialine jagand.

Bel'gii jagase koumeks regionaks: Flandrii (alajagase videks agjaks), Vallonii (mugažo 5 agjaks), Brüsselin pälidnaine ümbrik. Ühten aigan valdkund jagase koumeks kel'kundaks: Flandrijan kel'kund, francijankel'ne da saksankel'ne kundad.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Bel'gijas elädas bel'gijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10 444 268 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kodikel': alaman kel' — koume videndest, francijan kel' — kaks' videndest, saksan kel' — vähemb mi 1%.

Rahvahad (2012): bel'gijalaižed — 75,2%, italijalaižed — 4,1%, marokolaižed — 3,7%, francijalaižed — 2,4%, turkad — 2,0%, alamalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 10,6%.

Uskondan mödhe (2009): riman katolikad — 50,0%, protestantad da toižed hristanuskojad — 2,5%, islamanuskojad — 5,0%, judaistad — 0,4%, buddistad — 0,3%, ateistad — 9,2%, religijatomad — 32,6%.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Antverpen, Gent, Šarlerua, L'jež. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 98,1% (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Šingotadud postindustrialine ižanduz, om äi eksportan edheotandoid. Avtoiden, tekstilin, metallan i himijan produktoiden tehmine. Ratas energijan koume nelländest kahtel atomelektrostancijal.

Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli himižen tegimišton erazvuitte produkcii — voižimad, glikozidad, polimerizacijan produktad (läz 16%), zelläd (11%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport oli sobad (läz 4%), diamantad (3%), raudan da teraraudan lehtesed (2%), londuseline gaz (1%).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bel'gijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999 vot — bel'gijan frank.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Bel'gijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Tobmuz
Turizm



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.