Mahuz

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Turbazmahusen profil'

Mahuz om mapindan väghine šoid vai kaik sagedmad. Se om londuseline objekt, formiruiše eziauguižiden mineraloiden süväl himižel toižetamižel, mahusensädandan faktoroiden painegenke. Harakterizuiše kazvateližusel.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mahusen profil' kogoneb gorizontoišpäi. Mahusentedo tedoidab mahusid, sen satused oma tarbhaižed maižandusen i geologijan täht.

Erased mahusen toižendad — allüvialine mahuz, čuruma, letema (ledma), savik, savima, turbaz. Vedenalaine ma om nima (muda, tümä).

Mineraližed komponentad ottas mahusen 50..60 % mülün mödhe i 90..97 procenthasai vedusen mödhe. Mahusen üläšoidun pudotadud ninevuz vajehtase 0,1..1,8 g/sm³ röunoiš.

Mahusen il'm mülütab äi gazoid, niiden kesken oma hapanik, hil'muiktuzgaz, metan da sen gomologad, azot, vezinik, rikvezinik.

Mahusen vepsän toižendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Kezandma — jättud ma aigaks.
  • Kurdiž ma — man aluine, alamahuz.

Mahushe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Eile rad taivhas, a om mas.
  • Ičein ma om kal'hemb kuldad.
  • Kibinas ma palab.
  • Kuivadme madme asttes jaugoid ed kasta.
  • Ma om toine mam.
  • Ma navedib hergen, a pap' andandan.
  • Mad kivita ei ole.
  • Mas magadad — tegese nell'kümne pahut.

Ozoitesed[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.