Geologii

Man tektonižed plitud

Geologii (amuižgrek.: γῆ ge «Ma» + λόγος logos «openduz», «tedo») om kaik tedod Man südäimes, sen augotižlibundas i šingoteses.

Ottas niiden tedoiden aluseks geologižiden processiden tedoidusen andmusid, mugažo mankoren da litosferan mülündad substancijoiden mödhe i sen strukturad. Kävutadas kaikid metodoid toižiden tedoiden andmusiden vedatandanke, sikš miše tedoidusen objekt hot' i läz, no kaik telustab nähta sen südänt. Man pindan tedoiduz om tarbhaine geologijan täht.

Geologijan tedoiden šingotez oli hätk da vitk. Üks' tedoišpäi oli «kaivatusiden londuseline istorii»-nimitusenke. Nügüd'aigaine geologii om sätud tedoks 19. voz'sadal, konz tarbhaižiden kaivatusiden löudmine i kävutamine kändiba aktualižikš. Tämbäi geologii tedoidab kaiked Mad i Päiväižen sisteman objektoid. Geologižen tedoidusen predmet om geologižed objektad, niiden ičendad, sauvondan i ičekeskeižen sijadusen käskused, augotižlibund da šingotez aigan i avaruden mödhe. Geohronologine pordhišt om tetab biologijas mugažo.

Vll 1934−1941 geologii oli erižeks kursaks nevondkundaližes školas. Otnus geologijha ristit om geolog professijan mödhe.

Geologižed tedod kävutadas ümbrikirjutandan metodad geohibjoiden sijadusen i mülündan tedoidamižes, andmused oma niiden form, suruz, kesksidod, šoiduiden järgenduz. Geologijan Džeims Hatton-tat formulirui tedon aktualizmad frazal «Nügüd'aigaine om enččen avadim». Toižin sanoin, meiden aigan geologižed väged radoiba edeližiden aigoiden vägiden analogižikš.