Geologii

Geologii (amuižgrek.: γῆ ge «Ma» + λόγος logos «openduz», «tedo») om kaik tedod Man südäimes, sen augotižlibundas i šingoteses. Ottas aluseks geologižiden processiden tedoidusen andmusid, mugažo mankoren da litosferan mülündad substancijoiden mödhe i sen strukturad. Kävutadas kaikid metodoid toižiden tedoiden andmusiden vedatandanke, sikš miše tedoidusen objekt hot' i läz, no kaik telustab nähta sen südänt. Man pindan tedoiduz om tarbhaine geologijan täht.
Geologijan tedoiden šingotez oli hätk da vitk. Üks' tedoišpäi oli «kaivatusiden londuseline istorii»-nimitusenke. Nügüd'aigaine geologii om sätud tedoks 19. voz'sadal. Tämbäi geologii tedoidab kaiked Mad i Päiväižen sisteman objektoid. Geologižen tedoidusen predmet om geologižed objektad, niiden ičendad, sauvondan i ičekeskeižen sijadusen käskused, augotižlibund da šingotez aigan i avaruden mödhe. Geohronologine pordhišt om tetab biologijas.
Vll 1934−1941 geologii oli erižeks kursaks nevondkundaližes školas. Otnus geologijha ristit om geolog professijan mödhe.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Geologii Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |