Biologii

Vikipedii-späi
Nell' kaikiš znamasižembad biologišt car'kundad: sened, bakterijad, živatad, kazmused

Biologii (grek.: βιολογία biologia amuižgrek.: βίος bios- «elo» i amuižgrek.: λόγος logos- «tedo» sanoišpäi) om tedo eläbiš olijoiš i heiden ičekeskentehmižes olendan ümbrištonke.

Tedoidab elon kaikid polid, sen paloin eläbiden organizmiden strukturad, funkcioniruindad, ontogenezad, augotižlibundad, evolücijad i järgendust Madme. Klassificiruib i ümbrikirjutab eläbid olijoid heiden erikoiden augotižlibundan mödhe.

Biologižed disciplinad libuihe medicinaspäi i londusen istorijaspäi. Vedadas niiden tedoiden jonod antikaigan mugomiš tedomehišpäi kut Aristotel' i Galen araban mail'man lekarin kal't: al'-Džahiz, ibn-Sina, ibn-Zuhra, ibn-al'-Nafiz. Evropan kirjoidenpainmine, mel'hetartuz eksperimentaližihe kodvihe i uziden erikoiden äjüden avaiduz Suriden geografižiden matkoiden jäl'ghe vedihe sihe azjaha, miše biologine mel' eli revolücijas läbi Udessündundan aigan.

Biologii om erigoittud tedoks 19. voz'sadan augotišespäi. Sile aigale tedomehed löuziba, miše eläbil organizmil om mugoižid ühthižid ičendoid i tundusid, kudambid läz ei ole elotomas (mineraližes) londuses. Biologii-tärtuz oli kävutadud ezmäižen kerdan nenil tedomehil ripmata toine toižespäi: Fridrih Burdah vl 1800, Gotfrid Reinhol'd Treviranus i Žan Batist Lamark vl 1802.

Biologižed tedod[vajehta | vajehtada lähte]

Tedoitud organizmiden mödhe:

Tedoidusiden jagusen mödhe:

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.