Biologine erik

Vikipedii-späi
Karl Linnei-tedomehen Species plantarum-tön ezilehtez («Kazmusiden erikod»). Kirj om publikoitud vn 1753 1. semendkud, se dat om ottud botanižen nomenklaturan auguks.

Erik (latin.: species, äilugu speciei) om eläbiden organizmiden biologižen sistematikan päine strukturine ühtnik (živatoiden, kazmusiden, mikroorganizmiden); taksonomine, sistematine ühtnik, eričuiden grupp ühthižidenke tundusidenke morfofiziologijas, biohimijas i ičtazvedandas, voib äikerdoitas ičekeskeižikš i andab kazvateližid jäl'gelaižid pol'viden riveks, om levitadud märitud arealas, vajehtase pojavas ümbrišton faktoroiden valatoitusen tagut.

Klassifikacijan ülähän oma erikoiden kompleks i heim, alahan om alaerik.

Ümbrikirjutadud erikoiden lugu oli läz 1,7 millionad vl 2011, panihe olijoiden Mal erikoiden ühthišt lugumärad 8,7 mln lugul. Kadonuziden erikoiden lugu om läz 500 millionad erasiden-se arvoindoiden mödhe.

Erikon tundused[vajehta | vajehtada tekst]

Voib erigoitta erikoid toine toižespäi viden pätundusen mödhe:

  • morfologine kriterii, laskeb erigoitta erazvuiččid erikoid irdpol'žil i südäimižil tundusil mödhe;
  • fiziologiž-biohimine kriterii — fiksiruib, mise erazvuiččiden erikoiden himižed ičendad i fiziologižed processad oma erižed;
  • geografine kriterii — todištab, miše ičeze areal om kaikuččel erikol;
  • ekologine kriterii voib erištada erikoid abiotižiden i biologižiden arvoimižiden kompleksan modhe, kudambiš ned formiruihe i kuvazuiba eloho;
  • reproduktivine kriterii erikon reproduktivišt izoläcijad toižiš erikoišpäi, eskai lähižiš heimerikoišpäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.