Päiväižen sistem

Päiväižen sisteman planetoiden nimed i järgenduz

Päiväižen sistem om planetoiden sistem, sen üks'jäine tähtaz om Päiväine. Kaik objektad, kudambad punosoiš Päiväižes ümbri, mülüdas neche sistemha.

Ühthižed andmused

Sistem formiruihe gazanpölün pil'vesen gravitacižel ahtištandal 4,57 mlrd vozid tagaz. Saum Maidten pindale om 60,19°. Sisteman ühthine mass om 1,0014 Päiväižen massad, tähthan veduz om läz 740 kerdha enamba mi kaikiden planetoiden mass.

Läz kaik sisteman objektad punosoiš ühtes tazopindas — ekliptikan tazopindas.

Mülünd

Sisteman päobjekt om Päiväine — G2V-spektraližen klassan pakuine karlut.

Päiväižen sistemha mülüb kahesa planetad: Merkurii, Vener, Ma, Mars, Jupiter, Saturn, Uran, Neptun. Zavottihe pagišta aktivižin gipotetižes Ühesandes planetas vl 2016. Pluton nügüd' (vn 2006 jäl'ghe) ei lugekoi jo todesižeks planetaks.

Kaks' täuttud penil objektoil agjad oma Päiväižen sistemas. Asteroidine vö sijadase Marsan i Jupiteran orbitoiden keskes. Sen objektoiden mülünd om Man gruppan planetoihe pojav i kogoneb silikatoišpäi da metalloišpäi. Vönen surembad objektad oma liliputal'ne Cerer-planet, Pallad-, Vest- i Gigei-asteroidad. Transneptunižed objektad sijadasoiš Neptunan orbitan taga, sädas Koiperan vöd, häiktunut diskad i Oortan pil'ved, kogotas jädunudes vedespäi, ammiakaspäi da metanaspäi. Kaikiš surembad niiden keskes oma Pluton, Sedn, Haumea, Makemake, Kvavar, Ork i Erid.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.