Mine sisu juurde

Päiväižen sistem

Vikipedii-späi
Päiväižen sisteman planetoiden nimed i järgenduz

Päiväižen sistem om planetoiden sistem, sen üks'jäine tähtaz om Päiväine. Kaik objektad, kudambad punosoiš Päiväižes ümbri, mülüdas neche sistemha.

Ühthižed andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Sistem formiruihe gazanpölün pil'vesen gravitacižel ahtištandal 4,57 mlrd vozid tagaz. Saum Maidten pindale om 60,19°. Sisteman ühthine mass om 1,0014 Päiväižen massad, tähthan veduz om läz 740 kerdha enamba mi kaikiden planetoiden mass.

Läz kaik sisteman objektad punosoiš ühtes tazopindas — ekliptikan tazopindas.

Mülünd[vajehta | vajehtada tekst]

Sisteman päobjekt om Päiväine — G2V-spektraližen klassan pakuine karlut.

Päiväižen sistemha mülüb kahesa planetad: Merkurii, Vener, Ma, Mars, Jupiter, Saturn, Uran, Neptun. Zavottihe pagišta aktivižin gipotetižes Ühesandes planetas vl 2016. Pluton nügüd' (vn 2006 jäl'ghe) ei lugekoi jo todesižeks planetaks.

Kaks' täuttud penil objektoil agjad oma Päiväižen sistemas. Asteroidine vö sijadase Marsan i Jupiteran orbitoiden keskes. Sen objektoiden mülünd om Man gruppan planetoihe pojav i kogoneb silikatoišpäi da metalloišpäi. Vönen surembad objektad oma liliputal'ne Cerer-planet, Pallad-, Vest- i Gigei-asteroidad. Transneptunižed objektad sijadasoiš Neptunan orbitan taga, sädas Koiperan vöd, häiktunut diskad i Oortan pil'ved, kogotas jädunudes vedespäi, ammiakaspäi da metanaspäi. Kaikiš surembad niiden keskes oma Pluton, Sedn, Haumea, Makemake, Kvavar, Ork i Erid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.