Uran (planet)

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Uranan fotokuva Vojadžer-2-kaimdajaspäi

Uran (latin.: Uranus) om seičemenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, sen koumanz' planet diametral i nellänz' massal. Planetan astronomine znam om ⛢, monogramm ♅.

Avaidusen istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Planet om avaitud Uil'jam Geršel'-astronomal hänen teleskopan abul vl 1781. Lugetihe händtähthaks eziauguižešti, no jätksihe kaclendoid, i vodele 1783 tedomehiden kund el'genzi, miše Uran om planet.

Se om ezmäine löutud planet antikaigan jäl'ghe. Om nimitadud grekalaižiden taivhan Uran-jumalan mödhe. Voib nähta Uranad pal'hal sil'mal erasti, no aigaližembad kacujad lugiba sidä tuhlakoks tähthaks.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Planetan perigelii om 2 748 938 461 km, a afelii om 3 004 419 704 km. Uran punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 84,02 maižes vodes.

Uranan radius om 25 362 km. Tegeb pörundad ičeze värtmudes ümbri 17 časus 14 minutas, koviden tulleiden piguz sase 900 kilometrad časus. Päiväižen sädegoičend om 400 kerdad vähemb mi Man pindal. Atmosfer om kaikiš vilumb sistemas, sen lämuz om 49 K (−224 C°).

Tetas Uranan 27 kaimdajad, om renghid.

Planetan atmosferan, mantijan (jäd) i südäitukun (kaivuzsugud) suruded rindatadas radiusas kut 1:3:1. Atmosferan mülünd: vezinik 83±3 %, gelii 15±3 %, metan 2,3 %.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]