Mine sisu juurde

Saturn

Vikipedii-späi
Saturnan fotokuva Kassini—Güigens-stancijaspäi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Saturn (latin.: Saturnus) om kudenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Planetan astronomine znam om ♄. Se kogoneb gazoišpäi, om sisteman kahtenz' surtte planet Jupiteran jäl'ghe.

Planet om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman manümbriradmižen Saturn-jumalan mödhe.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Saturnan perigelii om 1 353 572 956 km (läz 9 astronomišt ühtnikad), afelii om 1 513 325 783 km (läz 10,1 astronomišt ühtnikad). Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 29,46 maižes vodes. Päivesen hätkeližuz om 10 časud 32..33 minutad. Lujad kovad tulleid puhudas Saturnal, 1800 kilometrhasai časpigudenke. Keskmäine radius om 58 232 ± 6 km (vaiše videndesen penemba mi Jupiteral). Planetan mass om 95,2 kerdad enamba mi Man mass. Keskmäine ninevuz om 0,687 g/sm³, se om sisteman üks'jäine planet, kudamban ninevuz om vähemba mi vedel. Joudjan lanktusen pigustuz ekvatoral om 10,44 m/s² (läz mugoine om Mal i Neptunal).

Planet kogoneb vezinikaspäi (96%) i gelijaspäi (3%) tobjimalaz. Südäitukun mass om 9..22 Man massad, se om pen' Saturnan suruzihe kacten i mülütab raudad, nikelid i jäd, metalline vezinik kattab sen pindad. Lämuz südäitukun keskuses sase 11 700 C°. Planet sädegoičeb avarudehe kahthe polenke kerdha energijad enamba, mi sab Päiväižespäi, sel'gitadas Kel'vinan — Gel'mgol'can mehanizmal (lämuden ližaduz planetan ahtištandan tagut) i kondensiruidud gelijan tippuiden lanktendal südäitukun pindale.

Erazvuiččed jäd i jügedad elementad oma renghiš. Magnitkend sase üht millionad kilometrid Päiväižen polehe.

Kaik om olmas 83 Saturnan kaimdajad. Titan om kaikiš suremb niišpäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.