Antverpen

Antverpen
Antwerpen (alam.)
Anvers (franc.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bel'gii
Eläjiden lugu (2023)	536,079 ristitud
Pind	204,51 km²
Pämez'	Bart de Vever (viluku 2013—, Bart De Wever)
Telefonkod	+32-(0)3
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan rajoniden kart

Antverpen (alam.: Antwerpen [ˈɑntˌʋɛrpə(n)], franc.: Anvers [ɑ̃vɛʁs]) om Bel'gijan lidn da municipalitet valdkundan pohjoižes, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antverpen-agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficilaline kel' om alaman kel'.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen möhemba. Oli kuldan tondsijaks Amerikaspäi 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan vändoid.

Antverpen šingotase meriportal, himižel tegimištol, diamantoiden ümbriradmižel i torguindal. Valdkundan kahtenz' surtte Antverpen Pohjoine-sortiruindraudtestancii (Antwerpen-Noord) radab lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Šel'd-jogen muugotil randoil. Matkad Alamaiden röunhasai om 15 km pohjoižhe, Brüssel'-pälidnhasai om 40 km suvhe.

Klimat om ven valdmeren, lämän Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, viluhk tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,6 C°. Ekstremumad oma −18,5 C° (viluku, uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 853 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-sügüz'kus (76..84 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (81..91 mm kus), vähemba sulakus (43 mm).

Eläjad

Vn 2018 zavodindas lidnan eläjiden lugu oli 523 248 ristitud. Kaik 1,23 mln eläjid om ezilidnoidenke (2023), se om valdkundan kahtenz' surtte lidnaglomeracii Brüsselin jäl'ghe.

Antverpenan universitet (alam.: Universiteit Antwerpen, läz 20 tuhad üläopenikoid) om sätud vl 2003 koumen universitetan ühtištusel.

Transport

Avtobusad i tramvaid (14 jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Akvabusad ühtenzoittas lidnan keskust ezilidnoidenke. Koume transporttonnelid oma saudud Šel'dan al: Vaasland (Waasland, 1934), Kennedi (Kennedy, 1967) i Lifkenšuk (Liefkenshoektunnel, 1991).

Rahvahidenkeskeine civiline Antverpen-lendimport (ANR / EBAW, 306 tuh. passažiroid vl 2019) om saudud vides kilometras suvhe lidnaspäi. Se om pen', kävutase biznesan lendusiden täht (London) i sezonižiden čarterreisiden täht Keskmeren lebutahoiže. Päine lendimport lidnan täht sijadase läz Brüssel'-lidnad 45 kilometras.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (antwerpen.be). (alam.) (fr.) (saks.) (angl.)