Mine sisu juurde

Antverpen

Vikipedii-späi
Antverpen
Antwerpen (alam.)
Anvers (franc.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Bel'gii
Eläjiden lugu (2023) 536,079 ristitud
Pind 204,51 km²
Antverpen Antwerpen (alam.) Anvers (franc.)
Pämez' Bart de Vever
(viluku 2013—,
Bart De Wever)
Telefonkod +32-(0)3
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan rajoniden kart

Antverpen (alam.: Antwerpen [ˈɑntˌʋɛrpə(n)], franc.: Anvers [ɑ̃vɛʁs]) om Bel'gijan lidn da municipalitet valdkundan pohjoižes, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antverpen-agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficilaline kel' om alaman kel'.

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen möhemba. Oli kuldan tondsijaks Amerikaspäi 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan vändoid.

Antverpen šingotase meriportal, himižel tegimištol, diamantoiden ümbriradmižel i torguindal. Valdkundan kahtenz' surtte Antverpen Pohjoine-sortiruindraudtestancii (Antwerpen-Noord) radab lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Šel'd-jogen muugotil randoil. Matkad Alamaiden röunhasai om 15 km pohjoižhe, Brüssel'-pälidnhasai om 40 km suvhe.

Klimat om ven valdmeren, lämän Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, viluhk tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,6 C°. Ekstremumad oma −18,5 C° (viluku, uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 853 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-sügüz'kus (76..84 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (81..91 mm kus), vähemba sulakus (43 mm).

Vn 2018 zavodindas lidnan eläjiden lugu oli 523 248 ristitud. Kaik 1,23 mln eläjid om ezilidnoidenke (2023), se om valdkundan kahtenz' surtte lidnaglomeracii Brüsselin jäl'ghe.

Antverpenan universitet (alam.: Universiteit Antwerpen, läz 20 tuhad üläopenikoid) om sätud vl 2003 koumen universitetan ühtištusel.

Avtobusad i tramvaid (14 jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Akvabusad ühtenzoittas lidnan keskust ezilidnoidenke. Koume transporttonnelid oma saudud Šel'dan al: Vaasland (Waasland, 1934), Kennedi (Kennedy, 1967) i Lifkenšuk (Liefkenshoektunnel, 1991).

Rahvahidenkeskeine civiline Antverpen-lendimport[1] (ANR / EBAW, 306 tuh. passažiroid vl 2019) om saudud vides kilometras suvhe lidnaspäi. Se om pen', kävutase biznesan lendusiden täht (London) i sezonižiden čarterreisiden täht Keskmeren lebutahoiže. Päine lendimport lidnan täht sijadase läz Brüssel'-lidnad 45 kilometras.

  1. Rahvahidenkeskeižen Antverpen-lendimportan sait (antwerp-airport.com). (angl.) (alam.) (fr.)