Antverpen

Antverpen
Antwerpen (alam.)
Anvers (franc.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Bel'gii
Eläjiden lugu (2023)	536,079 ristitud
Pind	204,51 km²
Pämez'	Bart de Vever; (viluku 2013—,; Bart De Wever)
Telefonkod	+32-(0)3
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Antverpen (alam.: Antwerpen [ˈɑntˌʋɛrpə(n)], franc.: Anvers [ɑ̃vɛʁs]) om Bel'gijan lidn da municipalitet valdkundan pohjoižes, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antverpen-agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficilaline kel' om alaman kel'.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen möhemba. Oli kuldan tondsijaks Amerikaspäi 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan vändoid.

Antverpen šingotase meriportal, himižel tegimištol, diamantoiden ümbriradmižel i torguindal. Valdkundan kahtenz' surtte Antverpen Pohjoine-sortiruindraudtestancii (Antwerpen-Noord) radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Šel'd-jogen muugotil randoil. Matkad Alamaiden röunhasai om 15 km pohjoižhe, Brüssel'-pälidnhasai om 40 km suvhe.

Klimat om ven valdmeren, lämän Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, viluhk tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,6 C°. Ekstremumad oma −18,5 C° (viluku, uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 853 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-sügüz'kus (76..84 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (81..91 mm kus), vähemba sulakus (43 mm).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2018 zavodindas lidnan eläjiden lugu oli 523 248 ristitud. Kaik 1,23 mln eläjid om ezilidnoidenke (2023), se om valdkundan kahtenz' surtte lidnaglomeracii Brüsselin jäl'ghe.

Antverpenan universitet (alam.: Universiteit Antwerpen, läz 20 tuhad üläopenikoid) om sätud vl 2003 koumen universitetan ühtištusel.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad i tramvaid (14 jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Akvabusad ühtenzoittas lidnan keskust ezilidnoidenke. Koume transporttonnelid oma saudud Šel'dan al: Vaasland (Waasland, 1934), Kennedi (Kennedy, 1967) i Lifkenšuk (Liefkenshoektunnel, 1991).

Rahvahidenkeskeine civiline Antverpen-lendimport^[1] (ANR / EBAW, 306 tuh. passažiroid vl 2019) om saudud vides kilometras suvhe lidnaspäi. Se om pen', kävutase biznesan lendusiden täht (London) i sezonižiden čarterreisiden täht Keskmeren lebutahoiže. Päine lendimport lidnan täht sijadase läz Brüssel'-lidnad 45 kilometras.