Diamant

Vikipedii
Diamantan struktur
Ümbriratud diamant
Diamantan kristalližen seglusen shematine kuvitelend

Diamant vai Almaz (ezitürkan kelespäi almaz «ei andnus» arab.: ألماس‎ [’almās] sanan kal't i amuižgrek.: ἀδάμας adámas «murendamatoi») om mineral, hil'nikan (C) kubine allotropine form.

Vedusen märičendühtnik om karat (gramman videndez).

Ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mineral om metastabiline, i sikš voib olda olmas agjatomašti hätkele normaližiš arvoimižiš. Diamant om sel'ged i läz ireg, sen ližasegoituz — azot. Voib olda erazvuitte mujul, must vai mujuta, kaikiš enamba levitadud mujud oma pakuine i koričma. Lüminesciruib vauktuses vai toižes sädegoičendas, toižin sanoin, säib erazvuiččil mujuil.

Vakuumas vai inertižiš gazoiš (korktal lämudel) kändase grafitaks hilläšti.

Harakteristikad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuseližen diamantan erased harakteristikad oma ekstremaližed tetabiden materialiden keskes, oz., se om kaikiš kovemb mineral Moosan pordhišton mödhe, no räbed sil-žo aigal. Korged kovuz märičeb ekstraordinarišt kulutamižvastaižust hosindan aigan. Almazan lämuzvedandmahtuz om kaikiš suremb koviden hibjoiden keskes: 900..2300 Vt/(m·K). Elastižusen modul' om kaikiš korktemb, ahtištandan koefficient om kaikiš madalamb tetabiden substancijoiden keskes.

Pol'veim avaros diapazonas. Ninevuz — 3,47..3,55 g/sm³. Palab il'mas 850..1000 C° lämudel i kändase hil'muiktuzgazaks täuzin. Voib sulata diamantad 3700..4000 C° lämudel läz 11 GPa painuden al.


Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.