Hil'nik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
6
0
0
0
0
0
4
2
C
12,011
Hil'nik
Hil'nik nogen nägul.
Diamant da grafit oma hilen allotropad.

Hil'nik (Ccarbonium latinan kelel) om kudenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden kahtendes periodas.

Hil'nikal om erazvuiččid allotropižid modifikacijoid: hil', nogi, diamant, grafit, karbin, hil'nikan nanotorvuded i m. e.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Atommass — 12,011 (izotopiden londuseline segoituz). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,25 g/sm³ (grafit). Suladandlämuz — 3820 K. Kehundlämuz — 5100 K.

Londuseližed izotopad: 12C (98,93%, stabiline), 13C (1,07%, stabiline), 14C (10−12 Man atmosferas, radioaktivine, 5730 vot pol'čihodamižen pordonke). Sen ližaks 12 ratud izotopad om olmas 8..22 atommassanke, severz'-se sekundad vai sen lühüdamb pol'čihodamižen pordonke.

Hil'nik voib säta polimerižid čepiižid, sišpäi ühtnendoiden sur'kulu lugumär mülüb hil'nikad, i organine himii tedoidab niid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.