Vismut

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Vismutan kristallad kubižen santimetran kohtha.
83
0
5
18
32
18
8
2
Bi
208,98040
Vismut
Vismutan spektr

Vismut (Bibisemutum vai bismuthum latinan kelel) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo, tehtihe mekid da veiččid. Ezimeletaden, latinine nimi sündui saksan kelen weisse Masse-sanoišpäi «vauged mass». Vl 1738 saksalaine Johann Genrih Pott-himik märiči vismutad erižeks elementaks.

Element om harv Man kores, 20 grammas tonnas. Ei voi vastata sidä puhthas olendas.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtaz vismut om hoštai vauged räbed metall, räzäidab i šoiduitase vitkos kandelmuses. Kändase plastižeks 150..200 C° lämudel. Diamagnetik. Kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 208,98040. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,747 g/sm³. Suladandlämuz — 544,7 K (271,5 C°). Kehundlämuz — 1837 K (1564 C°).

Londuseline vismut mülütab vaiše ühtes vähänradioaktivižes 209Bi-izotopaspäi 1,9 × 1019 vot pol'čihodamižen pordonke. Sen ližaks, tetas 34 ratud radioaktivišt izotopad 184..208, 210..218 atommassanke, i niiden 50 izomärad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vismut kävutase tobjimalaz metallurgijas, medicinas, elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo.

Om elementan löudmižsijid Saksanmas, Mongolijas, Bolivijas, Avstralijas, Perus da toižiš valdkundoiš. Sadas kivendoišpäi hahktinanke, cinkanke, vas'kenke i tinanke, kulutadas läz 6 tuhad tonnoid mail'madme vodes.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]