Renii

Vikipedii-späi
Renijan palliškod kubižen santimetran kohtha
75
0
2
13
32
18
8
2
Re
186,207
Renii

Renii (Rerhenium latinan kelel) om 75nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Nece element om harv Man kores lujas 0,07 grammad tonnas palanke. Germanijalaižed himikad Ida i Val'ter Noddak avaižiba renijan vl 1925 spektroskopijan abul, i vl 1926 tedomehiden grupp sai elementan 2 mg. Sen nimi om anttud Reinanjogen nimen mödhe. Renii om jäl'gmäine avaitud element, kudambal stabiline izotop om olmas.

Metallal ei ole biologišt rolid.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Renii om kova löumassulatud hobedaižvauged päličmänendmetall. Paramagnetik. Renijan tuhk adsorbiruib vezinikad.

Atommass — 186,207. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,02 g/sm³ (4. sija metalloiden keskes). Suladandlämuz — 3459 K (3186 C°, 2. sija metalloiden keskes vol'framan jäl'ghe). Kehundlämuz — 5903 K (5630 C°, kaikiš korktemb metalloiden keskes).

Londuseline renii kogoneb kahtes izotopaspäi: 185Re (37,07%) i 187Re (62,93%, β-čihodamiženke, T½=4,12 × 1010 vot). Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 160..184, 186, 188..194 atommassanke, i 21 izomärad.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Muigotub il'mas korktemba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +7..−1 i −3, sidä kesken +2, +4, +6 i +7 päpaloin. Voib segoitada azotmuiktuses kebnas. Ei säda karbidoid.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe renijad metallurgijas da elektrotehnikas, saudas reaktivižid likutimid. Renii om hüvä katalizator mugažo.

Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'madme, molibdenan i vas'ken ühtes. Kaikiš järedambad löudmižsijad sijadasoiš Čiliš.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]