Hlor

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Hlor ampulas.
17
0
0
0
0
7
8
2
Cl
35,4527
Hlor
Hloran nägui spektr.

Hlor (Clchlorum latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.

Element om lujas aktivine himižikš. Mülütadas hlorad galogenihe, se om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores. Löudas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras). Vl 1774 ročilaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Elementan nimi libub grekan kelen χλωρός-sanaspäi «vihand».

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hlor om morii pakuižvihand kaks'atomine gaz (normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.

Atommass — 35,4527. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −33,6 C° lämudel) — 1,56 g/sm³. Suladandlämuz — 172,2 K. Kehundlämuz — 238,6 K.

Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 35Cl (75,78%) i 37Cl (24,22%). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..51 atommassanke i 2 izomärad (34m, 38m).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.