Hlor

Vikipedii-späi
Hlor ampulas
17
0
0
0
0
7
8
2
Cl
35,4527
Hlor
Hloran nägui spektr

Hlor (Clchlorum latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om lujas aktivine himižikš. Mülütadas hlorad galogenihe, se om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores. Löutas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras).

Vl 1774 ročilaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Elementan nimi libub grekan kelen χλωρός-sanaspäi «vihand».

Hlor-gaz om toksine i upehtoitai substancii, kävutihe muga Ezmäižen mail'man sodan aigan völ, no sen ühtnendad oma tarbhaižed eläjiden täht. Ristitun hibj 70 kg vedutte mülütab hlor-elementan 95 grammad. Hloran ionad reguliruidas stajiden südäipainut, oma vezisolvajehtusen palaks, ühtnedas fotosintezan processha.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Hlor om pakuižvihand kaks'atomine gaz (normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.

Atommass — 35,4527. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −35 C° lämudel) — 1,56 g/sm³. Suladandlämuz — 172,2 K (−100,95 C°). Kehundlämuz — 238,6 K (−34,55 C°).

Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 35Cl (75,78%) i 37Cl (24,22%). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..34, 36, 38..51 atommassanke i 2 izomärad (34m, 38m).

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Hlor reagiruib läz kaikidenke metalloidenke. Muigotandmärad: +7, +5, +3, +1, 0, −1. Segoib vedes hüvin. Luja muigotai. Poukahtub vezinikanke reagiruiden päiči vezinikan koncentracijas vähemb mi 5,8% vai enamba mi 88,3%.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]