Fotosintez

Nägujad hloroplastad Plagiomnium affine-samlon stajiš

Fotosintez (amuižgrekan kelen sanoišpäi: φῶς fōs — «vauktuz» i σύνθεσις sintesis — «ühtištoituz», «sintez») om kaikiš massižemb biohimine process Man pindal, sen aigan päivänvauktusen energii kändase organižsubstancijoiden himižen sidon energijaks. Vaiše fotoavtotrofad voidas ühtneda processas, pigment fotosintezan täht om heil: kazmusiden hlorofill, bakterijiden bakteriohlorofill da bakteriorodopsin.

Process

Processan järgeline formul: 6CO₂ + 6H₂O --päivänvauktuz--> C₆H₁₂O₆ + 6O₂. Reakcii voib manda tagazepäi cellülozan olemiženke.

Fotosintez voib tehtas toižikš-ki: hlorofillata, hil'muiktuzgazan ühtnendata, hapanikan sündundata.

Znamoičend

Fotosintezan reakcijad oma kaiken eläban energetine aluz Mas. Läz koumed milliardad vozid tagaz hapanikan erigoitmižen vedespäi mehanizm sündui i tegi Päiväšt energetižeks purtkeks biosferan täht. Hapanikan enambuz atmosferas sündui fotosintezaspäi. Samaldused sädiba hapanikaspäi ozonšoiduid, i voimuz linni elänzoitta kuivid maid, elo leviganzi niidme vedespäi.

Ühtes vodes vihandad šoll'od eritadas hapanikan 3,6×10¹¹ tonnad Man atmosferha, se otab kaiken fotosintezan processan ühesa kümnendest. Fotosintezan abul Man kazmusišt ümbriradab päiväižen energijad, i vl 2015 kaik elektrostancijad tegiba vaiše koume procentad sen processan vägevudespäi.

Järgeline fotosintez om hil'nikan tulendan biocepiižihe päine te.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.