Fotosintez

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Nägujad hloroplastad Plagiomnium affine-samlon stajiš.

Fotosintez (amuižgrekan kelen sanoišpäi: φῶς — «vauktuz» и σύνθεσις — «ühtištoituz», «sintez») om process, sen aigan päivänvauktusen energii kändase organižsubstancijoiden himižen sidon energijaks. Vaiše fotoavtotrofad voidas ühtneda processas, pigment fotosintezan täht om heil: kazmusiden hlorofill, bakterijiden bakteriohlorofill da bakteriorodopsin.

Processan järgeline formul: 6CO2 + 6H2O --päivänvauktuz--> C6H12O6 + 6O2. Reakcii voib manda tagazepäi cellülozan olemiženke. Fotosintez voib tehtas toižikš-ki: hlorofillata, hil'muiktuzgazan ühtnendata, hapanikan sündundata.

Fotosintezan reakcijad oma kaiken eläban energetine aluz Mas. Laz 3 mlrd vot tagaz hapanikan erigoitmižen vedespäi mehanizm sündui i tegi Päiväšt energetižeks purtkeks biosferan täht. Hapanikan enambuz atmosferas sündui fotosintezaspäi. Samaldused sädiba hapanikaspäi ozonšoiduid, i voimuz linni elänzoitta kuivid maid, elo leviganzi vedespäi.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.