Fotosintez

Vikipedii
Nägujad hloroplastad Plagiomnium affine-samlon stajiš

Fotosintez (amuižgrekan kelen sanoišpäi: φῶς fōs — «vauktuz» i σύνθεσις sintesis — «ühtištoituz», «sintez») om kaikiš massižemb biohimine process Man pindal, sen aigan päivänvauktusen energii kändase organižsubstancijoiden himižen sidon energijaks. Vaiše fotoavtotrofad voidas ühtneda processas, pigment fotosintezan täht om heil: kazmusiden hlorofill, bakterijiden bakteriohlorofill da bakteriorodopsin.

Process[redaktiruida | redaktiruida purde]

Processan järgeline formul: 6CO2 + 6H2O --päivänvauktuz--> C6H12O6 + 6O2. Reakcii voib manda tagazepäi cellülozan olemiženke.

Fotosintez voib tehtas toižikš-ki: hlorofillata, hil'muiktuzgazan ühtnendata, hapanikan sündundata.

Znamoičend[redaktiruida | redaktiruida purde]

Fotosintezan reakcijad oma kaiken eläban energetine aluz Mas. Läz koumed milliardad vozid tagaz hapanikan erigoitmižen vedespäi mehanizm sündui i tegi Päiväšt energetižeks purtkeks biosferan täht. Hapanikan enambuz atmosferas sündui fotosintezaspäi. Samaldused sädiba hapanikaspäi ozonšoiduid, i voimuz linni elänzoitta kuivid maid, elo leviganzi niidme vedespäi.

Ühtes vodes vihandad šoll'od eritadas hapanikan 3,6×1011 tonnad Man atmosferha, se otab kaiken fotosintezan processan ühesa kümnendest. Fotosintezan abul Man kazmusišt ümbriradab päiväižen energijad, i vl 2015 kaik elektrostancijad tegiba vaiše koume procentad sen processan vägevudespäi.

Järgeline fotosintez om hil'nikan tulendan biocepiižihe päine te.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.