Einšteinii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Einšteinii
99
2
8
29
32
18
8
2
Es
252,083
Einšteinii
Einšteinijan spektran nägui pala

Einšteinii (Eseinsteinium latinan kelel) om 99nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ei voi löuta einšteinijad londuses. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine Al'bert Giorso-fizikantedomez' da himik kollegidenke avaitihe einšteinijan Kalifornijan universitetas (Berkli) vn 1952 tal'vkus vezinikbomban poukahtusen jäl'gusiš.

Element om nimitadud Al'bert Einšteinan muštoks. Kaik einšteinii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Einšteinii om radioaktivine hobedakaz metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud.

Atommass — 252,083. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,84 g/sm³. Suladandlämuz — 1133 K (860 C°). Kehundlämuz — 1269 K (996 C°, ezimeletaden).

Tetas 19 ratud izotopad 240..258 atommassanke i 3 izomärad (250m, 254m i 256m). Kaikiš hätkembad oma 252Es-izotop 471,7 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 254Es (T½=275,7 päiväd).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]