Einštein Al'bert

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lua-petuz: not enough memory.Lua-petuz: not enough memory.
Einštein Al'bert
saks.: Albert Einstein
Al'bert Einštein vl 1921
Al'bert Einštein vl 1921
Lua-petuz: not enough memory.

Al'bert Einštein (saks.: Albert Einstein ['albɛɐ̯t 'aɪnʃtaɪn]; sünd. 14. keväz'ku 1879, Ul'm, Vürtemberg-kunigahuz, Saksanma — kol. 18. sulaku 1955, Prinston, Nju Džersi, AÜV) — üks' nügüdläižen teoretižen fizikan sädajišpäi, Nobelän premijan fizikas laureat (vl 1921), kundaline šingotai-gumanist. Eli Saksanmas (1879−1893, 1914−1933), Šveicarijas (1893−1914) da AÜV:oiš (1933−1955). Oli mail'man äjiden päuniversitetoiden arvostuzdoktoraks, äjiden Tedoakademijoiden ühtnijaks.

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Einštein om 300 tedotön sädai fizikas, 150 tedotön istorijas da tedon filosofijas avtor. Hän om neniden tedoteorijoiden sädai:

Tegii andoi ičeze avtoroiktust, kaik kirjeižid i tedotöiden käzikirjutesid Evrejan universitetale (Jerusalim).

Biografii da kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Al'bert oli sündnu German Einštein-edheotajan (1847−1902) i Paulina Einštein-kodiemägen (neiččel Koh, 1858−1920) kanzha. Maja-sizar (1881−1951) oli tedomehel mugažo. Al'bert openui Cürihan tehnižes üläškolas (1896−1900), pästtihe sišpäi rata školopendajan voimusenke.

Oli naižiš kaks' kerdad, akad: Mileva Marič (vspäi 1896, kol. 1948) i El'za Einštein (vspäi 1919, kol. 1936). Koume last sünduihe ezmäižes naimiželos: Lizerl'-tütär (1902, kol. vagahaižel), Gans Al'bert-poig (1904) i Eduard-poig (1910).

Mušt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Oma nimitadud londuses tedomehen muštoks:

  • fotoniden lugumäran märičendühtnik fotohimijas;
  • einšteinii — himine element nomer 99;
  • Asteroid (2001) i Kudmaižen krater, «Einšteinan Rist»-kvazar Pegas-tähthištos;
  • Gravitacijan linzoiden effekt — Einšteinan renghad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118529579 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 https://www.ige.ch/de/ueber-uns/einstein.html
  3. 3,0 3,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. 4,0 4,1 MacTutor History of Mathematics archive
  5. 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. 6,0 6,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  7. Find a Grave — 1995.
  8. 8,0 8,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  9. 9,0 9,1 filmportal.de — 2005.
  10. 10,0 10,1 Biographie Nationale de Belgique / Académie royale des sciences, des lettres et des beaux-arts de BelgiqueBXL.
  11. 11,0 11,1 the Internet Philosophy Ontology Project
  12. 12,0 12,1 KNAW Past Members
  13. 13,0 13,1 Leidse Hoogleraren
  14. 14,0 14,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  15. 15,0 15,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  16. 16,0 16,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  17. 17,0 17,1 GeneaStar
  18. 18,0 18,1 Эйнштейн Альберт // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1978. — Т. 29 : Чаган — Экс-ле-Бен. — С. 578–579.
  19. Winter FD Jr. Einstein: His Life and Universe by Walter Isaacson. // Baylor University Medical Center ProceedingsTaylor & Francis, 2007. — Vol. 20, Iss. 4. — P. 431–432. — ISSN 0899-8280; 1525-3252doi:10.1080/08998280.2007.11928340
  20. 20,0 20,1 20,2 https://www.einstein-website.de/z_information/verschiedenes.html
  21. JSTOR — 1995.
  22. http://www.einsteinsommerhaus.de/index.php?id=539
  23. https://newspapers.ushmm.org/events/albert-einstein-quits-germany-renounces-citizenship
  24. http://www.einsteinsommerhaus.de/index.php?id=539&no_cache=1
  25. English Wikipedia community Wikipedia — 2001.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]