Mine sisu juurde

Fizik

Vikipedii-späi
Fizikan sarakod

Fizik (amuižgrek.: φυσική fisika «londuseline» φύσις-sanaspäi fisis «londuz») om tarkoiged tedo londusen ülembaižiš käskusiš, materijas da sen strukturas, likundas i transformacijan ohjandimiš. Fizikan tärtused da käskused oma kaiken londusentedon alusikš.

Aristotel' mainiti «fizik»-terminan ezmäižen 4. voz'sadal EME. Hätken aigan filosofii i fizik lugetihe sinonimoikš, šingotihe ühtes i napriba sel'gitada Mail'man funkcioniruindan käskusid. Fizikan erigoittud šingotez zavodihe 16. voz'sadan tedorevolücijan jäl'ghe.

Fizikan znamoičend om luja nügüd'aigaižes mirus. Materialine erind nügüdläižen i enččiden voz'sadoiden ristitkundan keskes om melestehtud kalud fizižiden avaidusiden alusel, oz., elektromagnetizman tedoidused veiba telefonan löudusele, avaidused termodinamikan sarakos laskiba avton sädandad, elektronikan šingotez tuli kompjuteran sauvondale. Nügüd'aigaine fizik ei voi sel'gitada londusen kaikid nägusid täuzin, kacmata kogotud tedoiden ogibalha lugumärha, i voib vaiše toštta niid paksus.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.