Specialine relätivižusen teorii

Vikipedii-späi
Koume statjad (A, B, C) oma ühtenaigaižed erasen-se O-kaclijan koordinatsistemas. Likkujas v = 0,3c-pigudenke koordinatsistemas, kut märiči O, aigtegod tegesoiš C, B, A järgenduses. Likkujas v = −0,5c-pigudenke koordinatsistemas O-kaclijan rindataden, statjad tegesoiš A, B, C järgenduses. Vauktad jonod, «ühtenaigaižusen jonod», likkudas enččespäi tulebha aigaha sättutadud ramuziš (vihandad koordinatižed värtmuded), jonoštadas tehnus niil aigtegoid. Ned oma kaikiden tehnus ühtenaigašti aigtegoiden sijaks sättutadud kadras. Hahk pind om vauktusen konus kaikiden kaceltud kadroiden augotižlibundan relätivižešti. Animacii om kahesa sekundad hätkte, 136 kadrad.

Specialine relätivižusen teorii (lüh. SRT) om ümbrikirjutai likundad, mehanikan käskusid i avaruden-aigan kosketusid teorii likundan erazvuiččil piguzil, penembil mi vauktusen piguz vakuumas, niiden kesken läz vauktusen pigut.

Necen teorijan ramuziš Njutonan klassine mehanik om sen lähembuseks madalidenke piguzidenke. Faktižikš SRT ümbrikirjutab nell'märaižen avaruden-aigan geometrijad i kävutab lapakod (toižin sanoin ei ole koveroitud) Minkovskijan avarut. SRT:n ühthine statj gravitacijan vägeviden kendoiden täht om ühthine relätivižusen teorii.

Specialine relätivižusen teorii om sätud 20. voz'sadan augotišes Hendrik Lorencan, Anri Puankaren, Al'bert Einšteinan da toižiden tedomehiden vägil. Maikel'sonan kodv oli ottud teorijan sädandan aluseks, kodvan rezul'tat kändihe varastamatomaks sen aigan klassižen fizikan täht: vauktusen piguz ei rippund čuradusespäi (izotropižusen ičend) i Man orbitaližes likundaspäi Päiväižes ümbri.

SRT:n postulatad[vajehta | vajehtada lähte]

Postulat 1 (Einšteinan relätivižusen princip). Londusen käskused oma ühtejiččed kaikiš koordinatsistemiš, kudambad likkudas pidust' oiktad pirdad i tazomäraižikš toine toižen rindataden[1].

Postulat 2 (vauktusen piguden kaikenaigaižusen princip). Vauktusen piguz vakuumas om ühtejitte kaikiš koordinatsistemiš, kudambad likkudas pidust' oiktad pirdad i tazomäraižikš toine toižen rindataden. Nece princip vastkaroičeb piguziden summan käskust klassižes mehanikas[1].

Ottas kävutamižhe süiden postulatad mugažo: mitte taht aigtego voib valatoitta vaiše tehnus möhemba aigtegoid, i ei voi valatoitta aigtegoid, kudambad tehnus aigemba mi se[2]. Miččen taht signalan piguz ei voi ülitada vauktusen pigut, se jäl'gestab süiden postulatad i vauktusen piguden ripmatomut koordinatsisteman valičendaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. 1,0 1,1 A. Einštein, L. Infel'd. Эволюция физики (Fizikan evolücii). — M.: OGIZ, 1948. — Lp. 267. (ven.)
  2. Čudinov E. M. Теория относительности и философия (Relätivižusen teorii i filosofii). — M.: Politizdat, 1974. — Lpp. 222−227. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.