Vauktusen piguz

Vauktusen sädegen levigandusen aig masštaban Ma-Kudmaine-modeliš. Vauktusele piidab 1,255 sekundad ülitamha keskustad Man pindaspäi Kun pindannoks.

Vauktusen piguz vakuumas (vai elektrodinamine kaikenaigaine) om elektromagnitižiden lainhiden levigandusen piguden absolutine suruz, om tazostadud 299 792 458 m/s-surudehe tarkoikti (vai läz 3×10⁸ m/s, vai 1 079 252 848,8 km/č). Tarkoiktuz om metran märhapanendha sidodud vauktusen piguden kal't. Znamoičese fizikas veroližikš latinižel «$c$»-kirjamel (virktas «ce»), latin.: celeritas-sanaspäi «piguz».)

Vauktusen piguz om fundamentaline fizine kaikenaigaine, ei rippu inercialižen lugendsisteman valičendaspäi, harakterizuib avaruden-aigan geometrijan ičendoid kogonaz. Specialine relätivižusen teorii postuliruib vauktusen piguden vakuumas ripmatomut inercialižen lugendsisteman valičendaspäi, toižin sanoin vauktusen piguz vakuumas om ühtejitte kaikiš koordinatsistemiš, ku ned likkudas oikti i tazomäras toine toižen rindataden. Sen postulataspäi tuleb, miše miččen taht signalan i elementarižen henegen piguz ei voi ülitada vauktusen pigut. Ningavaužin' vauktusen piguz vakuumas om henegiden likundan i vastamižpainegiden levigandusen röunaline piguz. Se vahvištase kaikil fizižil kodvil-ki.

Londuses nened levitadas vauktusen pigusenke: nägui vauktuz i toine elektromagnitine sädegoičend (radiolainhed, röntgensädeged, gammakvantad da tž.), ezimeletaden — gravitacižed lainhed.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.