Brüssel'

Brüssel'
Brussel (alam.)
Bruxelles (fr.)
Brüssel (saks.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bel'gii
Eläjiden lugu (2022)	188,737 ristitud
Pind	32,61 km²
Pämez'	Filipp Kloz (heinku 2017—, Philippe Close)
Telefonkod	+32-(0)2
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Brüssel'-lidn (sandal'ne) om üks' 19 kommunaspäi Brüsselin pälidnaižes agjas.

Brüssel' (alam.: Brussel [ˈbrʏsəl], franc.: Bruxelles [bʁyˈsɛl], saks.: Brüssel) om Bel'gijan pälidn da valdkundan kaikiš suremban lidnaglomeracijan keskuz. Se om mugažo Brüsselin pälidnaižen agjan päkommun.

EÜ:n da PAKO:n päfaterad sijadasoiš neciš lidnas.

Etimologii

«Brüssel'»-nimituz sündui alaman kelen vanhiš sanoišpäi: bruoc «so» da sella «külä», «žilo». Ned znamoitas ühthe «külä (žilo) sol».

Istorii

Legend sanub, miše Ph. Gagerik (vai Sen-Žeri) pani lidnan alust 6. voz'sadal meiden erad. Bruocsella-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 966 Suren Ottonan kirjeižes. Vozil 977−979 saudihe lidnust časounänke Sennanjogen sarel, i lidn šingotaškanzihe. Lidnusen sein oli saudud 11. voz'sadal. Phh. Mihailan da Gudulan päjumalanpert' om saudud vozil 1047−1485.

Brüssel' šingotase mašinansauvomižel (mašiništ tegimišton täht), gastronomijal (enamba kaht tuhad restoranoid), om bankoiden keskuseks.

Geografijan andmused

Brüssel' sijadase valdkundan keskuzpalas, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan pind — 32,61 km².

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +10,4 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-uhokun +3,2..+4,5 C°. Ekstremumad oma −21,1 C° i +38,8 C°. Paneb sadegid 818 mm vodes, vähemba uhokus (53 mm) i sulakus (54 mm), toižiš kuiš 62..79 mm kus.

Eläjad

Vl 2013 eläjiden lugu oli 166 497 ristitud, vl 2016 — 178 552 ristitud. Läz kaht millionad ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Ivan Majer (tal'vku 2013 — heinku 2017, Yvan Mayeur).

Irdkosketused

• Brüssel'-lidnan ohjastusen oficialine sait (bruxelles.be). (fr.) (alam.) (angl.)