Andorr la Vel'j
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Andorr |
Eläjiden lugu (2015) | 22,886 ristitud |
Pind | 30 km² |
Telefonkod | +376 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Andorr la Vel'j (kat.: Andorra la Vella — «vanh Andorr», isp.: Andorra la Vieja, franc.: Andorre-la-Vieille) om Andorran pälidn, üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt. Se om valdkundan üks' seičemes tulendaspäi.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidnan aluz om pandud 9. voz'sadan augotišel. Toštelmasen mödhe, Sur' Karl tegihe sen alusenpanijaks. Lidn om olmas Andorr-ruhtinazkundan pälidnaks valdkundan alusenpanendan aigaspäi vl 1278.
Vahvištadud Konstitucijan mödhe, vspäi 1993 ruhtinazkundan tobmuden koumen sarakon päd sijadase lidnas: parlament, ohjastuz i käskuzkund. Vaiše kaikutte kudenz' eläi om rahvahanikan oiktusidenke valdkundas.
Vozil 2015−2018 Marija Roza Ferrer Obiols radoi lidnan pämehen.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tulend röunatab Ispanijanke päivlaskmas da Andorran koumenke tulendanke toižiš poliš.
Lidn sijadase tulendan keskuses, Valira-del'-Orjen i Valira-del'-Nord jogiden ühthejoksmusen jäl'ghe. 44-kilometrine Valir-jogi (kat.: La Valira) jokseb sišpäi, sen bassein otab läz kaik territorijad valdkundas. Andorr la Vel'j seižub 1079 m korktusel valdmeren pindan päl Pirenejan pautkinno, se om Evropan kaikiš korktemb pälidn.
Klimat om kontinentaline. Heinkun da elokun lämuz om +18 C°, vilukun +2 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 812 mm vodes, niid om penemba uhokus-keväz'kus (38..40 mm kus), enamba semendkus (90 mm). Tal'vel voib panda halad da lunt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Andorr la Vel'j-tulend mülütab 2 eländpunktad: Andorr la Vel'j-pälidnan ližaks, koumetuhaine Santa-Kolom-külä mülüb tulendha. Valdkundan kaikutte nellänz' ristit eläb tulendas. Lähiženke Eskal'des Engordan'-eländpunktanke ühtes pälidn sädab aglomeracijad, ruhtinazkundan pol' eläb siš.
Rahvahad Andorran rahvahanlugemižen mödhe vl 2007: Ispanijan rahvahad — 43%, andorralaižed — 33%, portugalijalaižed — 11%, francijalaižed — 7%, toižed rahvahad — 6%.
Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn om ruhtinazkundan kommertine keskuz. Äjad bankoiden palakundad sijadasoiš täs valdkundmaksoiden vällendusiden da lujan konfidencialižusen tagut.
Kaikiš znamasižed sarakod oma turizm, torguind da tošteksport. Kaikuččes vodes 9 mln turistad tuldas valdkundha, i äjad heišpäi tuldas valdkundan pälidnha ostmaha odvembid tavaroid. Sijaližed pened edheotandad mülüdas mebläntehmižhe, sömtegimištho, mugažo villan i mecan ümbriradmine oma olmas.
Andorr la Vel'j om sidodud valdkundan toižidenke eländpunktoidenke kundaližil avtobusmaršrutoil. Ühtenzoitai Ispanijad Francijanke avtote läbitab lidnad. Voib sadas avtobusoil Tuluzan i Barselonan lendimportoihesai koumes časus. Vspäi 2016 voib sadas Andorr - Seo-de-Uržel'-lendimporthasai-ki (LEU, vspäi 2015 om rados) Ispanijan territorijas 20 km suvhe lidnaspäi. Lendimportaspäi tehtas reisid Ispanijan, Francijan da Portugalijan lidnoihe.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Andorr la Vel'j-tulendan oficialine sait (andorralavella.ad). (katalan.)
- Tulendan turizman oficialine sait (turisme.andorralavella.ad). (katalan.) (isp.) (fr.) (angl.)
Andorr la Vel'j Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||