Tuluz

Tuluz
Toulouse
	Lidnanznam;
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2023)	514,819 ristitud
Pind	118,3 km²
Pämez'	Žan-Lük Mudenk; (2004−2008,; sulaku 2014—,; mandat 2026−2032,; Jean-Luc Moudenc)
Telefonkod	+33−534, −561
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Tuluz (franc.: Toulouse [tuluz], sijaline virkand [tuˈluzə], oksit.: Tolosa [tuˈluzɔ]) om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Se om Oksitanii-regionan i Ülägaronn-departamentan administrativine keskuz da pala, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Francijan opendusen kahtenz' lidn (110 tuh. üläopenikoid) Parižan jäl'ghe.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 106 edel meiden erad. Vll 419−507 Tuluz oli vestgotiden kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1229 Tuluzan katoline universitet oli olmas, sauptihe Suren francižen revolücijan jäl'ghe. Vspäi 1271 lidn om Francijan palaks. Tuluzan parlament tegi ištundoid vspäi 1421 i oli käskuzkundaks valdkundan suven eläjiden täht.

Tuluz šingotase Francijan aerokosmižeks keskuseks Šarl' de Goll'-prezidentan aigaspäi, Airbus-kompanijan i «Arian»-kandairaketiden ühthekeradamižcehad ratas lidnas. Sidodud kosmosha sarakod oma elektronine (pol'veimed i čipad, kaimdajiden südäin), informacine (sän i valdmeritedon radnikoičendad, tedoiduzkeskused), biotehnologijoiden. Tuluzan aglomeracijan KSP om 51 mlrd evroid (2013).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase regionan päivlaskmas, Garonn-jogen randoil (lankteb Atlantižhe valdmerhe), 115..263 m korktusil, 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Garonnan i Suvine (Langedokan) kanalad vasttasoiš lidnas, ned ühtenzoittas Keskmert Atlantiženke valdmerenke Francijan territorijal, Bordo- i Set-meriportoid.

Klimat om subtropine valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, kezakun-sügüz'kun +19,3..+22,8 C°, tal'vkun-uhokun +6,3..+7,1 C°. Ekstremumad oma −19,2 C° (uhoku) i +42,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1,9 C°). Il'man lämuz voib ülitada +20 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 627 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sulakus-kezakus (64..74 mm kus), vähemba uhokus (37 mm) i heinkus (40 mm). Paneb lunt kuz' päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..74 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 85..88 % kül'mkus-vilukus, 76..82 % toižiš kuiš.

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 461,190 ristitud. Kaik 479,638 eläjad oli lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', sen koumandez ližadui vspäi 1990. Kaik 1,038,764 ristitud elihe Tuluzan lidnümbrikos 2 531 km² pindal vl 2015, 1,33 mln rist. om lidnaglomeracijas 5 381 km² pindal (2015).

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (heinku 2025)
Pühän Saturninan bazilikjumalanpert' (Basilique Saint-Sernin, om saudud 11. voz'sadan lopuspäi 13. voz'sadan lophusai, riman katoline), vn 2017 nägu
Francijan kosmižen ohjandusen štab (Commandement de l'espace France) vl 2025
Nacionaline himijan da tehnologijan inženerškol (ENSIACET, 2012)
Tuluzan ekonomikan školan uz' sauvuz (Tuluzan universitet 1 Kapitolii, 2021)
Avgustinalaižiden muzei (dominikanižen ordenan sündundsija, 2014)
Tuluz-Matabjo-päraudtestancii vl 2012

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait (mairie-toulouse.fr). (fr.)

Tuluz Vikiaitas