Tuluz
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Francii |
Eläjiden lugu (2015) | 479,638 ristitud |
Pind | 118,3 km² |
![]() | |
Pämez' | Žan-Lük Mudenk (2004−2008, sulaku 2014— 2020) |
Telefonkod | +33−534, −561 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Tuluz (franc.: Toulouse [tuˈluz]) om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Se om Oksitanii-regionan administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Francijan opendusen kahtenz' lidn (110 tuh. üläopenikoid) Parižan jäl'ghe.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 106 edel meiden erad. Vll 419−507 Tuluz oli vestgotiden kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1229 Tuluzan katoline universitet oli olmas, sauptihe Suren francižen revolücijan jäl'ghe. Vspäi 1271 lidn om Francijan palaks. Tuluzan parlament tegi ištundoid vspäi 1421 i oli käskuzkundaks valdkundan suven eläjiden täht.
Tuluz šingotase Francijan aerokosmižeks keskuseks Šarl' de Goll'-prezidentan aigaspäi, Airbus-kompanijan i «Arian»-kandairaketiden ühthekeradamižcehad ratas lidnas. Sidodud kosmosha sarakod oma elektronine (pol'veimed i čipad, kaimdajiden südäin), informacine (sän i valdmeritedon radnikoičendad, tedoiduzkeskused), biotehnologijoiden. Tuluzan aglomeracijan KSP om 51 mlrd evroid (2013).
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn sijadase Garonn-jogen randoil (lankteb Atlantižhe valdmerhe), 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Garonnan i Suvine (Langedokan) kanalad vasttasoiš lidnas, ned ühtenzoittas Keskmert Atlantiženke valdmerenke Francijan territorijal, Bordo- i Set-meriportoid.
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Eläjiden lugu oli 461 190 ristitud vl 2012. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', sen koumandez ližadui vspäi 1990. Kaik 1 038 764 ristitud elihe Tuluzan lidnümbrikos 2 531 km² pindal vl 2015, 1,33 mln rist. om lidnaglomeracijas 5 381 km² pindal (2015).
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
![]() |
Tuluz Vikiaitas |