Tuluz

Vikipedii-späi
Tuluz
Toulouse
Lidnanznam
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2015) 479,638 ristitud
Pind 118,3 km²
Tuluz Toulouse
Pämez' Žan-Lük Mudenk
(2004−2008,
sulaku 2014— 2020)
Telefonkod +33−534, −561
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2011)

Tuluz (franc.: Toulouse [tuˈluz]) om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Se om Oksitanii-regionan administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Francijan opendusen kahtenz' lidn (110 tuh. üläopenikoid) Parižan jäl'ghe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 106 edel meiden erad. Vll 419−507 Tuluz oli vestgotiden kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1229 Tuluzan katoline universitet oli olmas, sauptihe Suren francižen revolücijan jäl'ghe. Vspäi 1271 lidn om Francijan palaks. Tuluzan parlament tegi ištundoid vspäi 1421 i oli käskuzkundaks valdkundan suven eläjiden täht.

Tuluz šingotase Francijan aerokosmižeks keskuseks Šarl' de Goll'-prezidentan aigaspäi, Airbus-kompanijan i «Arian»-kandairaketiden ühthekeradamižcehad ratas lidnas. Sidodud kosmosha sarakod oma elektronine (pol'veimed i čipad, kaimdajiden südäin), informacine (sän i valdmeritedon radnikoičendad, tedoiduzkeskused), biotehnologijoiden. Tuluzan aglomeracijan KSP om 51 mlrd evroid (2013).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Garonn-jogen randoil (lankteb Atlantižhe valdmerhe), 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Garonnan i Suvine (Langedokan) kanalad vasttasoiš lidnas, ned ühtenzoittas Keskmert Atlantiženke valdmerenke Francijan territorijal, Bordo- i Set-meriportoid.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Eläjiden lugu oli 461 190 ristitud vl 2012. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', sen koumandez ližadui vspäi 1990. Kaik 1 038 764 ristitud elihe Tuluzan lidnümbrikos 2 531 km² pindal vl 2015, 1,33 mln rist. om lidnaglomeracijas 5 381 km² pindal (2015).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]