Sur' francine revolücii
Sur' francine revolücii (franc.: Révolution française) om voziden 1789−1799 Francijan kundaližen i politižen sisteman kaikiš järedamb toštmižsauvomine. Se vei absolütižes monarhijaspäi Ezmäiženno franciženno tazovaldkundannoks (vn 1792 sügüz'ku) «Joudjuz, kohtaižuz, vellüz»-devizanke. De jure kaik rahvahanikad kändiba joudjikš i kohtaižidenke oiktusidenke käskusišton edes.
Revolücijan süd
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Edeližen kunigahan ohjastuz, Francijan ühtnend Amerikaižhe sodaha ripmatomudes (1775−1783) i sen ozutez, maižandusen satusetomad voded, onetoi torguindakt Britanijanke tegiba rahaazjišton pahan olendan süikš. Mugažo Vauktustusen idejad i socialižed vajehtused veiba pit'kanno revolücijannoks. Edeline järgenduz formiruihe kaks' voz'sadad kompromissoiden da südäisodoiden rezul'tataks, no aristokratijan meleltartutomuz ristituiden olendas kucui ekspluatacijan i radotomuden teravad lujendust. Bajarišt i pap'kund ei tahtoigoi antta nimiččid valdkundmaksoid, i ei pästand rahvahad valita ezitajid.
Revolücijan aigan buržuazijale ei piida olend kunigahad sauvomha valdkundad.
Buržuazižen revolücijan voz'kümne
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Revolücii zavodihe Parižas Francijan Lui XVI-kunigahan tobmuden edelbankrotižes olendaspäi i Bastilijan anastandaspäi vn 1789 14. päiväl heinkud rahvahal (valdkundaline praznik) kaičemha Parižad verhiš sodavägišpäi. Francijan sodaväged eziniba rahvahan poles.
Vn 1789 17. päiväl heinkud kunigaz Rahvahaližen Suiman ezitajidenke tuli Parižha i tundišti revolücijad, kokard Parižan lidnanznamanke (sinine da rusked) i kunigahan flaganke (vauged) kändihe Francijan simvolaks. Rahvaz sädi kommunoid Parižan kartte kaikedme valdkundadme. Sen-žo voden 26. päiväl elokud Alusenpanijan Rahvahaližen Suiman ühtnijad vahvištiba Ristitun da rahvahanikan oiktusiden deklaracijad. Vn 1791 3. päiväl sügüz'kud ezmäine Francijan Konstitucii oli vahvištadud, i 14. sügüz'kud kunigaz andoi valad sihe. Monarh oli čuratud valdištmelpäi (vn 1792 sügüz'ku) vastustusen i pagon verhiže maihe naprindan tagut, sid' surmitud vn 1793 21. päiväl vilukud.
Suren buržuazižen revolücijan lopind znamoičihe 18. brümeran valdkundankukerdusel (vn 1799 9. päiväl kül'mkud), sen satuseks Napoleon Bonapart kändihe ohjastusen pämeheks. Buržuazii, manmehišt i golläd lidnalaižed toraziba monarhijan polenpidajid da aristokratijad vaste, se oli ezmäine buržazine revolücii mail'mas.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst] |
Sur' francine revolücii Vikiaitas |