Barselon
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Ispanii |
Eläjiden lugu (2018) | 1,620,343 ristitud |
Pind | 101,4 km² |
Pämez' | Ada Kolau (kezaku 2015—) |
Telefonkod | +34−93 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Barselon (kat. i isp.: Barcelona, kat. virkand [bəɾsəˈɫonə], isp. virkand [baɾθeˈlona]) om kahtenz' Ispanijan lidn i kümnenz' EÜ:n lidn ristitišton mödhe. Se om avtonomižen Katalonii-ühthižkundan pälidn. Sijadase Keskmeren randal, järed meriport.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Eländpunkt om olmas agjaks 3. voz'sadaspäi edel m.e., lidnan aigkirj augotase 237. vodel EME. Om saudud da nimitadud karfagenalaižel Gamil'kar Barka-sodavejal (Gannibalan tat), eziauguine nimi oli Barsino. Kožui sijaduz i merikar abutiba lidnale šingotadas teravamba toižid.
Vl 1992 Barselon vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid. Barselon om Keskmeren ühtnendan (43 valdkundad) pälidnaks vn 2010 keväz'kuspäi.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn sijadase langenijoiden Keskmerhe Besos-jogen pohjoižpäivnouzmas i L'jobregat-jogen suvipäivlaskmas keskes, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sjerra-de-Kol'serol-mägisel'g libub päivlaskmas, sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Tibidabo (512 m), TV-čuhunduz om saudud sil (288 m kortte). Matkad Madridhasai om 500 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 600 km E90-avtotedme.
Barselon jagase 10 nimitadud ümbrikho (isp.: distrito) vspäi 1984, kaikutte om ičeze nevondkundanke, valdatused — ümbrikon arhitektur i infrastruktur. Lidnan nevondkund paneb niiden ühtnijoid radnikusihe. Ümbrikod alajagasoiš rajonihe (isp.: barrio), kaik om 73 rajonad vspäi 2009.
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 611 822 ristitud. Läz 5,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2006, se om kahtenz' surtte valdkundas (Madridan aglomeracijan jäl'ghe) i kudenz' EÜ:s.
Transport[vajehta | vajehtada lähte]
Avtobusad, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulörad, taksid i avtoiden kortom (GoCars Barcelona) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhraudte ühtenzoitab Madridanke. Metropoliten radab vspäi 1924 (kaik om 12 jonod, 180 stancijad i 143 km raudted vspäi 2016).
Rahvahidenkeskeine civiline Barselon — El' Prat-lendimport (BCN, 50,1 mln passažiroid i 172 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha Barselonan keskusespäi El' Prat de L'jobregat-lidnas. Tehtas passažirreisid Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Päivnouzmman erasihe lidnoihe, mugažo Ispanijadme.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
- Lidnan informacine sait (barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (ajuntament.barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)
![]() |
Barselon Vikiaitas |