Barselon

Barselon
Barcelona

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2022)	1,636,193 ristitud
Pind	101,35 km²
Pämez'	Žaume Kol'boni (kezaku 2023—, Jaume Collboni)
Telefonkod	+34−93
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2011)

Barselon (kat. i isp.: Barcelona, kat. virkand [bəɾsəˈɫonə], isp. virkand [baɾθeˈlona]) om kahtenz' Ispanijan lidn i kümnenz' EÜ:n lidn ristitišton mödhe. Se om avtonomižen Katalonii-ühthižkundan pälidn. Sijadase Keskmeren randal, järed meriport.

Istorii

Eländpunkt om olmas agjaks 3. voz'sadaspäi edel m.e., lidnan aigkirj augotase 237. vodel EME. Om saudud da nimitadud karfagenalaižel Gamil'kar Barka-sodavejal (Gannibalan tat), eziauguine nimi oli Barsino. Kožui sijaduz i merikar abutiba lidnale šingotadas teravamba toižid.

Vl 1992 Barselon vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid. Barselon om Keskmeren ühtnendan (43 valdkundad) pälidnaks vn 2010 keväz'kuspäi.

Geografijan andmused

Lidn sijadase langenijoiden Keskmerhe Besos-jogen pohjoižpäivnouzmas i L'jobregat-jogen suvipäivlaskmas keskes, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sjerra-de-Kol'serol-mägisel'g libub päivlaskmas, sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Tibidabo (512 m), TV-čuhunduz om saudud sil (288 m kortte). Matkad Madridhasai om 500 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 600 km E90-avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, heinkun-elokun +25,7..+26,1 C°, tal'vkun-uhokun +11,8..+12,4 C°. Ekstremumad oma −1 C° (viluku) i +38,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +12,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,8 C° (uhoku). Paneb sadegid 572 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (81..96 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus i kezakus (31..33 mm kus), heinkus (25 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..75 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Barselon jagase kümneks nimitadud ümbrikoks (isp.: distrito) vspäi 1984, kaikutte om ičeze nevondkundanke, valdatused — ümbrikon arhitektur i infrastruktur. Lidnan nevondkund paneb niiden ühtnijoid radnikusihe. Ümbrikod alajagasoiš rajonikš (isp.: barrio), kaik om 73 rajonad vspäi 2009.

Edeline lidnan pämez' (isp.: alcalde, kat.: batlle) om Ada Kolau (Ada Colau, kezaku 2015 — kezaku 2023).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1 611 822 ristitud. Kaik 1 620 343 eläjad oli lidnas vl 2018. Läz 5,3 mln ristituid elihe kaikes lidnaglomeracijas vl 2006, se om kahtenz' surtte valdkundas (Madridan aglomeracijan jäl'ghe) i kudenz' EÜ:s.

Transport

Avtobusad, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulörad, taksid i avtoiden kortom (GoCars Barcelona) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhraudte ühtenzoitab Madridanke. Metropoliten radab vspäi 1924 (kaik om 12 jonod, 180 stancijad i 143 km raudted vspäi 2016).

Rahvahidenkeskeine civiline Barselon — El' Prat-lendimport Katalonii-ühthižkundan enččen Žozep Tarradel'jas-pämehen nimed (BCN / LEBL, 52,6 mln passažiroid i 177 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivlaskmha Barselonan keskusespäi El' Prat de L'jobregat-lidnas. Tehtas passažirreisid Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Päivnouzmman erasihe-se lidnoihe, mugažo Ispanijadme.

Irdkosketused

• Lidnan informacine sait (barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)
• Lidnan tobmuden oficialine sait (ajuntament.barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)