Podgoric

Podgoric
Подгорица / Podgorica

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mustmägi
Eläjiden lugu (2011)	150,977 ristitud
Pind	225 km²
Pämez'	Ivan Vukovič (2018—)
Telefonkod	+382−20
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Podgoric (mustmägin kelel: Подгорица / Podgorica, vozil 1952−1992 — Titograd) om Mustmägin pälidn (vspäi 1945) da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Edel meiden erad illirižed heimod eliba lidnan ümbrištos. Rimalaižen imperijan aigan kaks' lidnad oliba Podgorican da sen ümbrišton territorijal — Birziminium i Dioklei. 5. voz'sadaspäi slavižed heimod paniba Ribnic-lidnan alust, nimitihe jogen mödhe.

Nimitadud nügüdläižikš eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1326. Vozil 1474−1878 lidn oli Osmanan imperijan palaks, turkad sauvoiba lidnust lidnas i vspäi 1864 se oli olmas Bogurtlen-nimenke. Vl 1878 Mustmägi-ruhtinazkund sai ripmatomut.

Podgoric šingotase valdkundan tegimišton da kommercijan keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase alangištos, Morač-jogen (mustm.: Morača) da sen Ribnic-ližajogen randoil (Adriatižen meren bassein), 45 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Goric-mägi om 130 metrad korkte, se seižub lidnan keskuses.

Klimat om Keskmeren. Räk kuiv keza da läm' tal'v oleldas lidnas. Tal'vel läz ei olele lunt, om äi päipaštod vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15,3 C°. Paneb sadegid 1661 mm vodes.

Podgoric jagase 21 rajonha ičeohjastusenke.

Eläjad

Vn 2011 Mustmägin rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 150 977 ristitud. Kaikutte nellänz' Mustmägin ristit eläb Podgoricas.

Transport

Pälidn om valdkundan kaikiš suremb avtote- da raudtesol'm.

Rahvahidenkeskeine civiline Podgoric-lendimport (TGD, 1,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 11 km suvipolehe lidnan keskusespäi, lähižes Golubovci-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan verhiže maihe.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine portal (podgorica.me). (mustm.) (angl.)