Budapešt

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Budapešt
Budapest
 Lidnanznam
Coa Hungary Town Budapest big.svg
 Flag
Flag of Budapest (2011-).svg
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2015) 1 759 407 ristitud
Pind 525,14 km²
BudapeštBudapest
Pämez' Ištvan Tarloš (2 010-)
Telefonkod +36-1
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan ümbrikod (nomeruidud).

Budapešt (madj.: Budapest) om Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Keskmad'jaranman provincijan administrativine keskuz.

Budapešt om Mad'jaranman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. Läz 3 mln ristitud elädas lidnaglomeracijas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnad sädihe koumen lidnan ühtištusel vn 1873 kül'mkun 17. päivän Mad'jaranman erigoittud ohjastusen alusenpanendan jäl'ghe. Nene koume lidnad oliba Pešt Dunain hural (päivnouzmaižel) randal, Bud (madj. Buda) da Obud (madj. Obuda) Dunain oiktal randal. Bud oli Mad'jaranman kunigahusen pälidnaks vozil 1361-1541.

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupuruidud Saksanman sodavägil vozil 1944 (keväz'ku) - 1945 (13. uhoku, NSTÜ:n armijan šturm). Lidnad udessündutihe 1950-60-nzil vozil.

Geografižed andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Dunai jagab lidnad kahthe palaha: tazo Pešt da kukhikaz vihand Bud. Jogen hijamad ümbärtas seičeme sar't lidnan röunoiš.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11,0 C°. Paneb sadegid 532 mm vodes, tazomäras vodes ümbri, enamba semendkus-kezakus (60 mm kus).

Budapešt alajagase 23 lidnümbrikho, kaikutte om ičeze nimenke.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1980 — 2 059 226 eläjad. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden znamasine enambuz oli mad'jaralaižed (91,7%). Vl 2008 1 702 297 rist. elihe lidnas (Bud: 480 756, Pešt: 1 221 541). Vodel 2014 eläjiden lugu oli 1 744 665 ristitud.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mad'jaranman pälidn om valdkundan avtotesol'm. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, elektrojonused da funikulör oma kundaližeks transportaks Budapeštas. Koume päraudtestancijad om lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1896 (vspäi 2014 4 jonod, 52 stancijad, 37,6 km raudted). Jogitaksid oma populärižed.

Rahvahidenkeskeine civiline Ferenc Listan nimel nimitadud lendimport, ende Ferihed' (BUD) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — ližaks Evropan edahaižihe sarihe i Päivnouzmaižen Azijan maihe.

Openduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

17 universitetad om olmas Budapeštas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs