Miškol'c
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Mad'jaranma |
Eläjiden lugu (2017-01-01) | 157,177 ristitud |
Pind | 236,68 km² |
![]() | |
Pämez' | Kriza Akoš (reduku 2010—) |
Telefonkod | +36−46 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Miškol'c (mad'j.: Miskolc [ˈmiʃkolt͡s], slovak.: Miškovec) om Mad'jaranman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Boršod-Abaui-Zemplen-agjan administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1364 nügüdläine eländpunkt sai lidnan oiktusid. Vl 1544 lidn oli polttüd turkalaižil.
1990-nziden voziden augotišespäi Miškol'c oli elänu läbi hätkeližes ižandusen krizisas, sikš miše sauptihe metallurgijan i jügedan mašiništonsauvomižen edheotandoid. Sid' pen' biznes šingotaškanzi, jättud tegimed oma rekonstruiruidud.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn seižub Šajo-jogen da sen penen Sinv-ližajogen randoil (mad'j.: Szinva, Dunain bassein), Bükk-mägišton alusenno, 130 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 175 km suvipäivlaskmha avtotedme, kiruhjonused ajadas sihesai 100 minutas.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2011 eläjiden lugu oli 167 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 207 303 eläjad vl 1980.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähine privatine ühtennimine lendimport (MCQ, koume kilometrad pohjoižhe lidnaspäi) om lendahtamižsarganke mahusespäi, kävutase nügüd' vaiše sportturizman täht.
Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Miškol'c om sebruzkosketusiš 11 lidnanke mail'mas[1][2]:
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Miškol'can sebruzlidnad. — Lidnan oficialine sait (miskolc.hu). (mad'j.)
- ↑ Miškol'can sebruzlidnad. — Lidnan oficialine sait (miskolc.hu). (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan tobmuden oficialine sait (miskolc.hu). (mad'j.) (angl.) (saks.)
![]() |
Miškol'c Vikiaitas |
Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||