Tataban'j

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tataban'j
Tatabánya
 Lidnanznam
HUN Tatabánya Címer.svg
 Flag
Flag of Tatabánya.svg
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2018) 65,663 ristitud
Pind 91,42 km²
Tataban'j Tatabánya
Pämez' Ilona Šüčne Poštovič
(reduku 2019—,
Ilona Szücsné Posztovics)
Telefonkod +36−34
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Tataban'j (mad'j.: Tatabánya [ˈtɒtɒbaːɲɒ], saks.: Totiserkolonie) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om Komarom-Estergom-agjan administrativine keskuz (vspäi 1950).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud radnikžiloks 19. voz'sadal samha kivihil't. Se sai lidnan statusad vl 1947. Ende oli metallurgijan i jügedan mašinansauvomižel keskuseks.

Tataban'j šingotase elektropaloiden tehmižel, pakuitesen pästandal, alüminijan ümbriradmižel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase alangištos Gereče- i Verteš-mägisel'giden keskes, 167 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «BudapeštVen»-raudtekeskustal. Matkad Budapešthasai om 55 km suvipäivnouzmha.

Tataban'j-lidn jagase kahesaks ümbrikoks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 eläjiden lugu oli 67 753 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 971 eläjad vl 1980.

Edeline lidnan pämez' om Čaba Šmidt (reduku 2010 — reduku 2019, Csaba Schmidt).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.