Seksard
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Mad'jaranma |
| Eläjiden lugu (2025) | 29,337 ristitud |
| Pind | 96,28 km² |
| Pämez' | Režö Ač (2014—, Ács Rezső) |
| Telefonkod | +36−74 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Seksard (mad'j.: Szekszárd [sɛksaːrd]) om Mad'jaranman lidn valdkundan suves. Se om Tol'n-agjan administrativižeks keskuseks da palaks, kaikiš penemb mugoine valdkundas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ende kel'tine Alisk-eländpunkt (Aliska) oli lidnan sijas. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1015. Benediktižen jumalankodin sauvomine zavodihe vl 1061 Bela I-kunigahan käskön mödhe. Edel i jäl'ghe Osmanan imperijad Seksard oli znamasine lidn, ümbrišton jarmankkeskuz. Kätihe makundan keskuseks vl 1779.
Seksard šingotase turizmal, kabel'tegimel, matkliphiden i matkaksessuaroiden fabrikal. Lidn om vinan tehmižen rajonan keskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas, Šio-kanalan randal (mad'j.: Sió 120 km pitte, ühtenzoitab Balaton-järved Dunainke), Dunain oiktal randpolel (keskuz — vižtoštkümnes kilometras jogespäi), kukhikahas tahondas, 100..180 m ü.m.t. korktusil.
Matkad Budapešt-pälidnhasai om 130 km pohjoižhe orhal vai 148 km avtoteidme.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 296 ristitud, agjan kudendez, vn 2022 — 29 889 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 840 eläjad vl 1990.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): mad'jaralaižed — 84,7 %, saksalaižed — 4,6 %, čiganalaižed — 2,0 %, toižed rahvahad — 0,4 %, rahvahuden ozutandata — 8,3 %.
Religijan mödhe (2011): katolikad — 36,8 %, kal'vinistad — 7,0 %, lüteranižusen polenpidajad — 2,4 %, toižed uskojad — 1,3 %, religijatomad — 23,6 %, jätiba vastuseta — 28,9 %.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2016)
- Keskuzline jumalanpert' Bela I-kunigahan torgul (katoline), vn 2016 nägu
- Samsonite Hungaria-kompanijan tegim vl 2016 (matkliphad da sumcad)
- Pečan universitetan palakund (2013)
- Lidnan avtobusstancii i Seksard-päraudtestancijan sauvuz vl 2016
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Seksard Vikiaitas |
| Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
| Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
| tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||
