Mad'jaranma

Vikipedii-späi
Mad'jaranma
Magyarország
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Budapešt
Eläjiden lugu (2018) 9,825,704[1] ristitud
Pind 93,028 km²
Mad'jaranma Magyarország
Kel' mad'jaran
Valdkundan pämez' Katalin Novak
Päministr Viktor Orban
Religii hristanuskond
Valüt mad'jaranman forint (HUF)
Internet-domen .hu[2]
Telefonkod +36
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Mad'jaranma (mad'j.: Magyarország [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn om Budapešt.

Valdkund om ÜRO:n ühtnijan vspäi 1955. Ühtneb RVF:ha i RRŠB:ha vspäi 1982. Vspäi 1991 Mad'jaranma om Evropan Nevondkundan ühtnijaks. Valdkund om PAKO:n ühtnijan vspäi 1999. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi ühtneb EÜ:hü.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks.

Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen rezul'tataks.

Valdkundan nell' Konstitucijad (mad'j.: Magyarország Alaptörvénye) oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii[3][4] om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Mad'jaranman fizine kart

Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš Ukrainanke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Romanijanke päivnouzmas (424 km), Serbijanke suves (164 km), Horvatijanke suvipäivlaskmas (348 km), Slovenijanke päivlaskmas (94 km), Avstrijanke lodehes (321 km) da Slovakijanke pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatoi valdkund.

Reljef om tazo tobjimalaz. Keskdunain alangišt otab Mad'jaranman tobmad palad, sen päivlaskmaine kukhikaz pala om Dunantul', päivnouzmaine alangištoikaz pala Tis-jogenke om Al'föl'd. Om mägid pohjoižpalas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kekeš-mägi (1014 m). Balaton om kaikiš suremb reskveden järv Keskuzevropas. Mecad ottas läz videndest valdkundan territorijad. Päjogi om Dunai, jokseb pohjoižespäi suvhe i jagab Mad'jaranmad kaks'haz, kaik joged mülüdas sen basseinha.

Klimat om ven kontinentaline, suvipäivlaskmas — subtropižen pirdoidenke. Tal'v om pehmed, keza om läm' pit'k. Paneb sadegid 450 millimetraspäi päivnouzmas 900 millimetrhasai vodes mägiden pautkil. Sadunkazvatuz, sen paloin vinmarjan kazvatuz, om levitadud.

Londuseližed pävarad oma kivihil', londuseline gaz, boksitad; toižed varad — kivivoi, väghine mahuz.

Politine sistem[vajehta | vajehtada lähte]

Mad'jaranman parlament Budapeštas

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mad'j.: Magyarország köztársasági elnöke). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti.

Parlament om Nacionaline Suim (mad'j.: Országgyűlés). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: Miniszterelnök) prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust.

Nügüdläine prezident om Katalin Novak, radab vs 2022 semendkun 10. päiväspäi, sai valičendoil 137 än't 199:späi. Edeline prezident om Janoš Ader (2012−2022). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 3. päiväl sulakud. Viktor Orban tuleškanzi radho päministraks vs 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada lähte]

   Kacu kirjutuz: Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand.

Mad'jaranmas om 346 lidnad, kudambad mülüdas 19 administrativižhe agjaha (med'jed, mad'j.: megye), ned — seičemehe statistižhe regionha (mad'j.: Magyarország régiói). Pälidn da völ viž lidnad (Debrecen, Miškol'c, Seged, Peč, D'jor) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks (mad'j.: járás). Ümbrikod — lidnoikš (város) da küläkundoikš (község). Pälidn alajagase rajonikš (kerületei).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Mad'jaranmas elädas mad'jaralaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10 012 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 709 463 eläjad vl 1980.

Rahvahad (2011, kaks'jaižidenke vastusidenke): mad'jaralaižed — 85,6 %, čiganalaižed — 3,2 %, saksalaižed — 1,9 %, toižed rahvahad — 2,6 %, märhapanendata — 14,1 %.

Kelenmahtused (2011): mad'jaran kel' — 99,6 % (kodikel' — 98,9 %), anglijan kel' — 16,0 %, saksan kel' — 11,2 %, venäkel' — 1,6 %, romanijan kel' — 1,3 %, francijan kel' — 1,2 %, toižed keled — 4,2 %.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 37,2 %, kal'vinistad — 11,6 %, lüteranižusen polenpidajad — 2,2 %, grekan katolikad — 1,8 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 18,2 %, märhapanendata — 27,1 %.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Debrecen, Seged, Miškol'c, Peč, D'jor, N'jired'haz, Kečkemet i Sekešfehervar. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad (mad'j.: város) Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9 % (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada lähte]

Mad'jaranma om industrialine valdkund šingotadud maižandusenke. Radotomudenmär om madal (3,4 % vn 2019 sulakus) emigracijan i madalan sündutandmäran tagut. Valdkundan kogosüdäiprodukt ostmižmahtusen paritetan mödhe oli US$359,90 mlrd (nominaline US$180,95 mlrd) vl 2022, ühtele hengele — US$36,848 ekvivalentas.

Industrii oti 31,3 % vn 2017 KSP:s. Sen päsarakod oma mašinansauvomine, sidon ladimiden tehmine, tömašinoiden i märičemižladimiden pästand, himine, farmaceftine, metallurgii (eriližešti alüminijan tehmine sijaližiš boksitoišpäi), tekstiline, sömtegimišt. Verazmalaižed pidadas äjid järedoid kompanijoid.

Mad'jaranman päeksport om mašiništ radiosidon täht (videndez), elektromašiništ (läz 17 %), söndtavarad (läz kümnendest), avtod da niiden palad (8 %); toine eksport — zelläd (3 %), kivivoi (1 %), elektruz (1 %).

Kul'tur[vajehta | vajehtada lähte]

Valdkundpraznikad[vajehta | vajehtada lähte]

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Mad'jaranman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  3. Mad'jaranman Konstitucijan tekst vl 2019. — Parlament.hu. (angl.)
  4. Mad'jaranman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.