Norvegii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Norvegijan Kunigahuz
Kongeriket Norge (bukmol)
Kongeriket Noreg (nünošk)
 Flag
Flag of Norway.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Norway.svg
Pälidn Oslo
Eläjiden lugu (2018) 5 372 191[1] ristitud
Pind 385 186[2] km²
Norvegijan Kunigahuz Kongeriket Norge (bukmol) Kongeriket Noreg (nünošk)
Kel' norvegijan (bukmol da nünošk)
Valdkundan pämez' Haral'd V
Päministr Erna Sul'berg
Religii hristanuskond
Valüt norvegijan kron (NOK)
Internet-domen .no
Telefonkod +47
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Norvegii (bukmol: Norge, nünošk: Noreg), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: Kongeriket Norge, nünošk: Kongeriket Noreg) om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.

Valdkund om PAKO:n ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole EÜ:n palaks, no mülüb Evropan ekonomižhe zonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Neröi-fjord

Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud Ročinmaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol: Kongeriket Norges Grunnlov) om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014.[3]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegijan reljefan kart

Norvegijal om röunoid[4] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km[5] da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.

Norvegijan kontinentaline pala sijadase Skandinavijan pol'sarel. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).

Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, titan, vanadii, vas'k, nikel', cink), berillii, kala, ozrikkivi, toižed varad — hahktin, apatit i niobii, kivihil' (Špicbergenal), tal'k, grafit, špat, mouckivi, dolomit, mramor.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegijan parlamentan pert' Oslos.

Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (norv.: Kung av Norge) — Haral'd V vspäi 1991.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting (norv.: Stortinget «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks (norv.: statsminister «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.

Vspäi 2013 Erna Sul'berg radab päministran. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 11. päiväl sügüz'kud.

Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (norv.: Norges Høyesterett), kogoneb 20 sudijad.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Norvegijan administrativiž-territorialine jagand.

Norvegii jagase 19 fül'kehe (gubernijha, norv.: fylke), ned alajagasoiš 430 kommunha (norv. kommune).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud[6]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): norvegijalaižed — 83,2% (sidä kesken saamalaižed läz 60 tuhad — 1,1%), toižed evropalaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 8,5%.

Ristitišton 78% oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.

Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha[7]): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Frederikstad i Drammen.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš, ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Norvegijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Statistical Yearbook of Norway 2012, Table 19: Total area, distribution of area and length of coastline, by county (Norvegijan statistikan jogavozne kirj 2012, 19. tablut: Täuz' pind, pindan jagand i randanpirdan piduz fül'ken mödhe). — Statistics Norway (ssb.no). (angl.)
  3. Norvegijan Konstitucijan jäl'gmäižen versijan anglijankel'ne känduz valdkundan parlamentan stortinget.no-saital.
  4. Norvegijan röunad // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  5. Statistical Yearbook of Norway 2011 (Norvegijan statistikan jogavozne kirj 2011). (angl.)
  6. Ristitišt igän mödhe vn 2013 1. päiväl vilukud. — Statistisk sentralbyrå (Statistine keskuzbüro, ssb.no). (angl.)
  7. Norvegijan kommuniden da lidnoiden ristitišt (2012-01-01). — Ssb.no. (norv.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.