Norvegii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Norvegijan Kunigahuz
Kongeriket Norge (bukmol)
Kongeriket Noreg (nünošk)
 Flag
Flag of Norway.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Norway.svg
Pälidn Oslo
Eläjiden lugu (2013) 5 063 709[1] ristitud
Pind 385 186[2] km²
Norvegijan KunigahuzKongeriket Norge (bukmol)Kongeriket Noreg (nünošk)
Kel' norvegijan (bukmol da nünošk)
Valdkundan pämez' Haral'd V
Päministr Erna Solberg
Religii hristanuskond
Valüt norvegijan kron (NOK)
Internet-domen .no
Telefonkod +47
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Norvegii (bukmol: Norge, nünošk: Noreg), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: Kongeriket Norge, nünošk: Kongeriket Noreg) om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Neröi-fjord

Vl 1905 kezakun 7. päiväl ripmatomuz om tedotadud Ročinmaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om väges vspäi 1814 möhembaižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegijan topografine kart.

Norvegijal oma röunad[3] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, a pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km[4] da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.

Norvegii om mägekaz valdkund, man keskkorktuz om 490 m meren pindan päl. Sen harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sared sijadase Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).

Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegijan parlamentan pert' Oslos.

Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (vspäi 1991 — Haral'd V).

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting, kogoneb 169 deputatad. Heid kaik rahvaz valičeb kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sajan enamb änid partijan lider tuleb päministraks, ohjastusen pämeheks. Vspäi 2013 Erna Solberg radab päministran.

Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (norv. Norges Høyesterett), kogoneb 20 sudijad.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Norvegijan administrativiž-territorialine jagand.

Norvegii alajagase 19 fül'kehe (gubernijha) (norv. fylke), a ned — 430 kommunha (norv. kommune).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegijas elädas norvegijalaižed.

Ristitišton 78% oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 ristitud ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.

Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha[5]): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Frederikstad da Drammen.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš, ka sišpäi om voimuz vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ristitišt igän mödhe vl 2013 vilukun 1. päiväl. — Statistisk sentralbyrå (Statistine keskuzbüro) (ssb.no). (angl.)
  2. Statistical Yearbook of Norway 2012, Table 19: Total area, distribution of area and length of coastline, by county. — Statistics Norway (ssb.no). (angl.)
  3. Norvegijan röunad. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  4. Statistical Yearbook of Norway 2011. (angl.)
  5. Norvegijan kommuniden da lidnoiden ristitišt (2012-01-01). — Ssb.no. (norv.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.