Bergen

**Bergen**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Norvegii
Eläjiden lugu (2023)	291,189 ristitud
Pind	464,71 km²
Pämez'	Marit Varnke; (reduku 2023—,; Marit Warncke)
Telefonkod	+47-
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Bergen (mugažo kirjutase norvegijan kelel, virktas [ˈbæ̀ɾɡn̩], sijaline virkand [ˈbæ̂ʁgæn]) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vestlann-agjan üks' kahtes administrativižes keskusespäi (edel 2020. vot oli Hordalann-agjan keskuz), toine om Hermansverk-külä.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Olaf III-kunigahal vl 1070 norv.: Bjørgvin-nimitusenke (Björgvin). Lidn om pandud Pohjoižmeren Vogenan merikaran randan pol'sarel, mitte om kaitud saril merospäi. Norvegijan kunigahad i episkopad eliba Bergenhus-lidnuses 12. da 13. voz'sadal. Vll 1217−1299 Bergen oli keskaigaižen Norvegijan pälidnaks. Ganzan torgovanad ohjastiba lidnas 14.-18. voz'sadal. Lidn vastsi Evrovizii-pajokonkursad vl 1986.

Bergen šingotase järedal meriportal amussai, se om kaikiš suremb valdkundas (56 mln tonnoid jüguid, ühesanz' sija Evropas, i 350 tuhad passažiroid vl 2009) i baziruiše lidnan keskuzpalas da kaikidme randoidme. Lidn om akvakul'turan (Mowi- i Lerøy-kompanijoiden päfaterad) i laivansauvomižen keskuz, kivivoinümbriradmižen i šel'fsamižen tehnologijan edheotandad ratas kundas. Valdkundan üläopendusen, turizman i finansoiden znamasine keskuz.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pudde-fjordan randal, keskuzpala seižub viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 464,71 km², sida kesken kuivma 444,99 km², vezi otab 19,72 nellikkilometrad (4,2 %). Kundan kaikiš korktemb čokkoim om Gull'fjell'stoppen-mägi (987 m). Om äi reskveden järvid lidnankundan röunoiš. Kaik nell' sildad ühtenzoittas lidnad lähižidenke kundoidenke. Matkad Oslo-pälidnhasai om 496 km päivnouzmha raudtedme vai avtotedme.

Klimat om ven valdmeren neps, subarktižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +13,5..+14,5 C°, tal'vkun-uhokun +1,5..+2,6 C°. Ekstremumad oma −19,3 C° (viluku) i +31,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om 0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,8 C° (tal'vku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 2250 mm vodes, enamba sügüz'kus-tal'vkus (235..283 mm kus), vähemba sulakus (114 mm) i semendkus (106 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..79 % röunoiš. Meriveden lämuz om +6..+14 C° voden aigan.

Tobmuz

Bergen jagase kahesaks nimitadud administrativižeks rajonaks (norv.: bydel).

Edeližed lidnan pämehed (norv.: ordfører) oma Linn Kristin Engö (Linn Kristin Engø, reduku 2022 — reduku 2023), Rune Bakervik (sügüz'ku 2021 — reduku 2022), Marte Mjos Persen (Marte Mjøs Persen, reduku 2015 — sügüz'ku 2021).

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 256 580 ristitud, vl 2000 — 229 496 ristitud. Kaik 283 929 eläjad oli lidnas vl 2019. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vl 2007 etnižed norvegijalaižed otiba 84,5 % ristitištos, verazmalaiženke augotižlibundanke — 15,5 %.

Religijan mödhe (2010): lüteranižusen Norvegijan jumalankodikund — 79,7 % (vai 201 tuh.), religijatomad — 14,1 %, katolikad — 2,9 %, toižed protestantad — 1,8 % (harizmatad i vižkümnenden päivän uskojad päpaloin), islamanuskojad — 1 %, induizman uskojad — 0,3 %, ortodoksižed hristanuskojad — 0,1 %.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Bergenan universitet^[1] (norv.: Universitetet i Bergen, 19,6 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1946, seičeme fakul'tetad i severz'-se tedokeskust ratas universitetas.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, kiruhtramvaid (Bybanen-sistem) i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Bergen (Flesland)-lendimport^[2] (BGO / ENBR, 6,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase kahesatoštkümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, mugažo Norvegijadme, om äi sezončarterreisid Keskmeren lebutahoiže.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2009)
Bergenan kafedraline päjumalanpert', vn 2006 nägu (lüteranižuz, nüg. om saudud 1550-nzil vozil)
Bergenan universitetan Londuseližiden tedoiden sauvuz (2006)
Kaikiš vanhemb Norvegijas Den Nationale Scene-teatr (2015)
Haakonsvern-sodameribaz vl 2009, se om Norvegijan sodalaivišton päsijaduseks
Rahvahidenkeskeine Bergen (Flesland)-lendimport vl 2017