Niobii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Niobijan kristallad ühten kubižen santimetran kohtha.
41
0
0
1
12
18
8
2
Nb
92,90637
Niobii

Niobii (Nbniobium latinan kelel) om 41nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas, pala Man kores — 18 grammad tonnas. Anglijalaine Čarl'z Hetčett-himik avaiži niobijan vl 1801, i vhesai 1950 nimitihe sidä «kolumbii» (Cb) Sures Britanijas i AÜV:oiš, AÜV:oiden nimen mödhe sil aigal. Saksalaine Genrih Roze-himik erišti elementad tantalaspäi i nimiti sidä Tantalan Nioba-tütren oiktastuseks. 19. voz'sadan lopus francine Anri Muassan-himik sai puhtast niobijad ezmäižen kerdan.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Niobii om hoštai hobedaižhahk metall.

Atommass — 92,90637. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,57 g/sm³. Suladandlämuz — 2750 K (2477 C°). Kehundlämuz — 5017 K (4744 C°).

Londuseline niobii kogoneb üks'jäižes stabiližes 93Nb-izotopaspäi. Kaik toižed 32 izotopad oma radioaktivižed, sadud da tedoitud ratud tel, ned oma 81..92, 94..113 atommassanke, tetas mugažo 25 izomärad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe üläveimiš, tegimišton torvikš da mülüikš, lendandapparatoiden detalikš. Alüminijan (niobijan pala 0,05%) i vas'ken (20%) legiruind toižetab niiden ičendoid lujas. Niobijan 0,6-procentine ližadand rosttumatomha terashe kaičeb sidä rostet vaste ühthekeitandan jäl'ghe. Pästtas muštrahuzid.

Sadas 50 tuhad tonnoid vodes (2012), päeksportör — Brazilii, toine tegii om Kanad. Om löudmižsijid mugažo AÜV:oiš, Japonijas, Malaviš, Venämas (Kolan pol'sarel).

Biologine rol'[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metallan putnuded palaižed kuctas organizman südäiorganoiden ärdutandad i lopusiden kid'žmoitust. Erased ühtnendad oma toksižed.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]