Lourensii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Lourensii
103
3
8
32
32
18
8
2
Lr
262,11
Lourensii

Lourensii (Lrlawrencium latinan kelel) om 103nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole lourensijad londuses. Se om ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba lourensijan Dubn-lidnas vll 1961−1965, i mugažo tedomehiden amerikaine grupp ripmata heišpäi Nacionaližes laboratorijas Lourensan nimel nimitadud (Berkli) vn 1961 uhokus. Element om nimitadud Ernest Lourens-fizikantedomehen muštoks, hän tegi melel ciklotronad samha uzid elementoid da henegid.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lourensii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om geksagonaline kinged (endustuz).

Atommass — 262,11. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,6..16,6 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1900 K (1627 C°, ezimeletaden).

Vodele 2014 kaik om 12 avaitud izotopad 252...262 da 266 atommassanke, i üks' izomär (253m). Kaikiš hätkemban eläjan lourensii-266-izotopan pol'čihodamižen pord om 11 časud.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lourensii om päličmänendmetall. Elementan muigotandmär om +3 ühtnendoiš.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sadas elementad henegiden pigustimil — aktinoidoiden bombardiruindal kebnoil ionil, mugažo dubnijan pol'čihodamižen rezul'tataks.

Lourensii-260-izotop (pol'čihodamižen pord om 2,7 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas berklijan i hapanikan ühtenzoitusel.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]