Americii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Puhtaz americii.
95
2
8
25
32
18
8
2
Am
243,0614
Americii

Americii (Am) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Americijad ei ole londuses. Se om ratud transplutonine element.

Se om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall, aktinoid. Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.

Avaidusen istorii da nimi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtast americijad ezmäižen kerdan saiba vl 1944 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. Element om nimitadud Amerik-kontinentan mödhe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Atommass — 243,0614. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K. Kehundlämuz — 2880 K (lugustusen mödhe).

Kävutamine[redaktiruida | redaktiruida purde]

Americii kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš.

Biologine rol'[redaktiruida | redaktiruida purde]

Americii da sen ühtnendad oma toksižed!

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]