Americii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Puhtaz americii.
95
2
8
25
32
18
8
2
Am
243,0614
Americii

Americii (Am - americium latinan kelel) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Americijad ei ole londuses. Se om ratud transplutonine element. Puhtast americijad ezmäižen kerdan saiba vl 1944 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. Element om nimitadud Amerik-kontinentan mödhe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Americii om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall, aktinoid. Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.

Atommass — 243,0614. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K. Kehundlämuz — 2880 K (lugustusen mödhe).

Toižed ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Americii kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš.

Americii da sen ühtnendad oma toksižed!

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]