Čikago

Čikago
Chicago
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	2,746,388 ristitud
Pind	607,44 km²
Pämez'	Brendon Džonson; (semendku 2023—,; Brandon Johnson)
Telefonkod	+1−312, +1−773, +1−872
Aigvö	tal'vel UTC−6,; kezal UTC−5

Čikago (angl.: Chicago [ʃɪˈkɑːgoʊ] vai [ʃɪˈkɔːgoʊ]) om lidn AÜV:oiden pohjoižes, Illinois-štatan kaikiš suremb lidn. Se om koumanz' AÜV:oiden lidn ristitišton mödhe (Nju Jorkan da Los Andželesan jäl'ghe), järed finansine keskuz. Sijadase Mičigan-järven suvipäivlaskmaižel randal. Om Kuk-ümbrikon administrativižeks keskuseks da päpalaks.

Istorii

Läz 1670. vot majami-indejalaižiden žilo oli olmas Čikagon sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1780-nzil vozil peneks žiloks. Ezmäine tulii elämhä Žan-Batist Point du Sable oli franciženke da afrikaiženke augotižlibundanke, hän sauvoi fermad Čikago-jogensun randal. Čikago-žilo sai oficiališt lidnan statusad vozil 1833 (kuti «town») i 1837 (kuti «city»). Lidnan nimi om ottud francijalaižil sijaližiden indejalaižiden kelen shikaakwa-sanaspäi «meclauk», «meckünz'lauk».

Čikago eli vn 1871 järedan lämoipalon läbi, se andoi voimust sauda uden pertišton planan mödhe. Sauvondsarak šingotaškanzihe teravas, i vl 1885 mail'man ezmäine üläkorged pert' oli saudud lidnas.

Vl 1942 südäitukuine reakcii oli sädud ezmäižen kerdan mail'mas arni neciš lidnas, Čikagon universitetas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, 176..205 m korktusil, 182 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene joged jokstas lidnadme: Čikago lidnan keskuses, Kalumet, Des-Pleis lidnan päivnouzmas. Lidnan ühthine pind om 607,44 km², sidä kesken kuivma 589,82 km², vezi otab 17,62 km².

Klimat om ven kontinentaline neps. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz +11,3 C°, kezakun-sügüz'kun +19,9..+24,8 C°, tal'vkun..uhokun −0,3..−3,2 C°. Ekstremumad oma −32 C° (viluku) i +43 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1038 mm vodes, enamba sulakus-elokus (102..121 mm kus) i redukus (98 mm), vähemba tal'vkus-uhokus (54..59 mm kus). Paneb lunt 99 sm tal'ven 28 päiväs, lumikatken keskmäine korktuz sase kudhe santimetrhasai, vihmoičeb tal'vel mugažo. Päivänvauktusen hätkeližuz oleleb 9..15 časud kuidme. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..66 % röunoiš sulakus-kezakus, 72..75 % kül'mkus-uhokus, 68..71 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Čikago jagase ühesaks lidnanlaptaks, ned alajagasoiš 77 lidnrajonaks (angl.: community area, 1920-nziden voziden lopuspäi), lidnrajonad — enamba mi 200 mikrorajonaks (angl.: neighborhood).

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of Chicago), valitas händast nelläks vodeks. Edeližed merad oma Lori Laitfut (Lori Lightfoot, semendku 2019 — semendku 2023), Ram Emanuel' (Rahm Emanuel, semendku 2011 — semendku 2019).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 695 598 ristitud. Kaik 2 716 450 eläjad oli lidnas vl 2017. Läz 9,6 mln ristituid elädas Čikagon aglomeracijas (Sur' Čikago, angl.: Chicagoland, vn 2020 andmused), se otab koumant sijad AÜV:oiš i 26-nt sijad mail'mas eläjiden lugun mödhe.

Znamasine üläopendusen aluzkund om privatine Čikagon universitet^[1] (angl.: University of Chicago, lüh. UChicago, Chicago, U of C, UChi). Sen aluz om pandud nügüdläiženke nimenke vl 1890, om 18 tuh. üläopenikoid. Mülütab nenid aluzkundoid: kuz' profopendusen institutad, rattematoman opendusen institut, kolledž, erazvuiččed aspiranturad, disciplinoidenkeskeižed komitetad.

Transport

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om valdkundan kaikiš znamasižembaks raudtesol'meks.

Rahvahidenkeskeine civiline Čikago O'Hara-lendimport^[2] (ORD / KORD, 84,6 mln passažiroid vl 2019 i 2,2 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase kaks'kümnes seičemes kilometras lodeheze lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid kaiken mail'man pälidnoihe, Kanadan i Meksikan surihe lidnoihe, AÜV:oiden äjihe znamasižihe lidnoihe. Toižed rahvahidenkeskeižed lendimportad ratas ezilidnoiš: Geri / Čikago Geri-lidnas i Čikago Rokford ühtennimižes lidnas, no ned ei voigoi konkuriruida päiženke lendimportanke rahvahidenkeskeižiš reisiš.

Galerei

Lidnan i Kuk-ümbrikon ohjandusen sauvuz (2014)
Pühän Nimen riman katoline päjumalanpert', vn 2007 nägu
Čikagon torguindan kodi vl 2011 (Chicago Board of Trade, CBOT, fjučersiden da opcionoiden birž)
Čikagon universitet (2005)
Rahvahidenkeskeine Čikago O'Hara-lendimport vl 2024

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (chicago.gov). (angl.)

Čikago Vikiaitas

	AÜV:oiden järedad lidnad
	Enamba 3 mln. eläjid	Los Andželes \| Nju Jork
	1—3 mln. eläjid	Čikago \| Dallas \| Filadel'fii \| Finiks \| Hjuston \| San Antonio \| San Diego \| San Hose
	750 tuh. eläjid — 1 mln.	Džeksonvill \| Fort Uert \| Indianapolis \| Kolumbus \| Ostin \| San Francisko \| Šarlott
	Enamba 500 tuh. eläjid	Al'bukerke \| Baltimor \| Boston \| Denver \| Detroit \| El' Paso \| Fresno \| Las Vegas \| Luisvill \| Memfis \| Miluoki \| Našvill \| Oklahoma Siti \| Portlend \| Sakramento \| Sietl \| Tuson \| Vašington

[1] Čikagon universitetan sait (uchicago.edu). (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeižen O'Hara-lendimportan sait (airport-ohare.com). (angl.)

[1]

[2]