Čikago

Vikipedii
Čikago
Chicago
 Lidnanznam
Seal of Chicago, Illinois.svg
 Flag
Flag of Chicago, Illinois.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2017) 2,716,450 ristitud
Pind 606,42 km²
Čikago Chicago
Pämez' Brendon Džonson
(semendku 2023—,
Brandon Johnson)
Telefonkod +1−312, +1−773, +1−872
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


Čikagon lidnrajonad da lidnanlaptad

Čikago (angl.: Chicago [ʃɪˈkɑːgoʊ] vai [ʃɪˈkɔːgoʊ]) om lidn AÜV:oiden pohjoižes, Illinois-štatan kaikiš suremb lidn. Se om koumanz' AÜV:oiden lidn ristitišton mödhe (Nju Jorkan da Los Andželesan jäl'ghe), järed finansine keskuz. Sijadase Mičigan-järven suvipäivlaskmaižel randal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Läz 1670. vot majami-indejalaižiden žilo oli olmas Čikagon sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1780-nzil vozil peneks žiloks. Ezmäine tulii elämhä Žan-Batist Point du Sable oli franciženke da afrikaiženke augotižlibundanke, hän sauvoi fermad Čikago-jogensun randal. Čikago-žilo sai oficiališt lidnan statusad vozil 1833 (kuti «town») i 1837 (kuti «city»). Lidnan nimi om ottud francijalaižil sijaližiden indejalaižiden kelen shikaakwa-sanaspäi «meclauk», «meckünz'lauk».

Čikago eli vn 1871 järedan lämoipalon läbi, se andoi voimust sauda uden pertišton planan mödhe. Sauvondsarak šingotaškanzihe teravas, i vl 1885 mail'man ezmäine üläkorged pert' oli saudud lidnas.

Vl 1942 südäitukuine reakcii oli sädud ezmäižen kerdan mail'mas arni neciš lidnas, Čikagon universitetas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, 176..205 korktusil valdmeren pindan päl. Joged jokstas lidnadme: Čikago lidnan keskuses, Kalumet, Des-Pleis lidnan päivnouzmas.

Klimat om kontinentaline neps. Voden keskmäine lämuz +9,9 C°, heinkun +23,3 C°, tal'vkun — −4,6 C°. Ekstremumad oma −32,8 C° i +40,6 C°. Paneb sadegid 937 mm vodes, vähemb vilukus-uhokus (45 mm kus), enamba elokus (124 mm).

Čikago jagase ühesaks lidnanlaptaks, ned alajagasoiš 77 lidnrajonaks (angl.: community area, 1920-nziden voziden lopuspäi), lidnrajonad — enamba mi 200 mikrorajonaks (angl.: neighborhood).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 695 598 ristitud. Läz 9,5 mln ristituid elädas Čikagon aglomeracijas (Sur' Čikago, angl.: Chicagoland), se otab koumant sijad AÜV:oiš i 26-nt sijad mail'mas eläjiden lugun mödhe.

Edeližed lidnan pämehed oma Lori Laitfut (Lori Lightfoot, semendku 2019 — semendku 2023) i Ram Emanuel' (Rahm Emanuel, semendku 2011 — semendku 2019).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington