Memfis (Tennessi)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Memfis
Memphis
Flag
Flag of Memphis, Tennessee.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 650 618 ristitud
Pind 822,1 km²
Memfis Memphis
Pämez' Džim Striklend
(viluku 2 016—,
Jim Strickland)
Telefonkod +1-901
Aigvö tal'vel UTC−6 
kezal UTC−5


Memfis (angl.: Memphis) om AÜV:oiden lidn Tennessi-štatan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om Tennessin kahtenz' surtte (Našvillan jäl'ghe) i AÜV:oiden 26-nz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Indejalaižiden čikaso-heim eli niil tahoil edel evropalaižiden tulendad. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1819, se sai lidnan statusad vl 1826 nügüdläiženke nimenke Amuižen Egiptan pälidnan mödhe. 19. voz'sadal lidn šingotihe kuti puvillan kazvatandan rajonan keskuz, pumaterialiden i orjidenpidajiden torguz kožujan sijadusen taguiči. Vl 1857 raudte ühtenzoiti lidnad atlantiženke Čarl'ston-portanke. Vll 1870−1878 pakuine säruläžund mureni lidnad, sen ristitišt oli nelländez auguižespäi.

Memfisan tegimišton sarakod: sömtegimišt, zelliden tehmine, mecan ümbriradmine, cellülozbumagaine kombinat, jogiportad i kaikiš järedamb AÜV:oiš jügulendimport, kommunaline ižanduz elektrotehnikan i fitingoiden pästandanke, muzikistorijan turizm. Logistikan «FedEx»-kompanijan i bumagan «International Paper»-kompanijan päfaterad oma saudud neche lidnha.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Mississipi-jogen hural randal, 103 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 839,2 km², sidä kesken kuivma 816 km², vezi 23,2 km². Kaks' avtotesildad (ezmäine vspäi 1917) da kaks' saudud rindati raudtesildad (vl 1892 i vl 1916, sen tehnine pol' kävutase jaugnikoiden-ki sildaks vspäi 2016) ühtenzoittas Mississipin randoid i lidnad Arkanzas-štatanke. Lidn röunatab Arkanzas-štatanke päivlaskmas (Uest Memfis-ezilidn). Memfisan irdad jätkustudas suvhe edahaks ezilidnoikš Mississipi-štatha.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +17,2 C°, absolütine minimum — −25 C°. Paneb sadegid 1363 mm vodes, vähemba elokus-sügüz'kus (73..78 mm kus). Reskveden järedad varad (380 km³) oma lidnan ümbrišton territorijan al. Voib olda harvoid lujid manrehkaidusid, seismine Nju Madrid-zon sijadase 100 km pohjoižhe lidnaspäi.

Memfis jagase läz 50 susedkundaks (angl. neighborhood).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 646 889 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 646 174 eläjad vl 1980, 650 100 eläjad vl 2000 i om nügüd'. Läz 1,34 mln eläjid om ezilidnoidenke (2017, štatan kahtenz' i 42. sija valdkundas).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, kiruhavtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtoten pol'rengaz ümbärdab lidnad. Kaks' jüguzjogiportad ratas Mississipin randal.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (MEM, 4,5 mln tonnoid jüguid i 4,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase 5 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden lidnoihe i Torontho, jügureisid AÜV:oidme, Kanadha, Meksikha i Päivnouzmaižhe Azijha. Lähembaine lendimport penen aviacijan täht radab Millingtonas, Tennessi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington