Džeksonvill
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2017) | 892,062 ristitud |
Pind | 2,265,3 km² |
![]() | |
Pämez' | Lenni Karri (heinku 2015—) |
Telefonkod | +1−904 |
Aigvö | tal'vel UTC−5, kezal UTC−4 |
Džeksonvill (angl.: Jacksonville) om AÜV:oiden lidn Florid-štatan pohjoižpäivnouzmas. Se om Floridan kaikiš suremb i AÜV:oiden kahtenz'toštkümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Floridan nelländehe surtte lidnaglomeracijha.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Timukua-indejalaižiden žilod oliba olmas niil tahoil 6 tuhad vozid tagaz. Vll 1562−1565 francijalaižed sirdanuded mehed paniba Fort Kerolain-žilod, no ispanijalaižed anastiba tahod, rikoiba äjid i paniba San Nikolas-fortad, se oli olmas 17. voz'sadan lophusai. Britanijalaižed valdoiba Floridal vll 1763−1783 i paniba Kouford-žilon alust (Uakka Pilatka seminol-indejalaižil), sid' Florid oli ispanine möst, i äjad britanižed sirdnikad tuliba Koufordha elämhä pol'saren suvižiš rajonišpäi. Vl 1821 Ispanii möi Floridad AÜV:oile.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1822, se sai lidnan statusad vl 1832 nügüdläiženke nimenke valdkundan seičemenden Endrü Džekson-prezidentan (kaks' strokud, 1829−1837) oiktastuseks. 20. voz'sadan augotišes lidn oli bigikinon tehmižen keskuseks edel Gollivudan sädandad.
Džeksonvill šingotase importan meriportal (avtod, kofe, bumag), om Floridan järedaks avto- i raudtesol'meks. Bankad (sidä kesken Deutsche Bank) i finansižed rahapanendan kompanijad ratas. Kurortlidn, turizman valu oli 2,8 mln ristituid vl 2008. Koume sodameribazad om lidnas (AÜV:oiden koumanz' surtte sodamerikeskuz). Tegimišton sarakod: laivansauvomine, sauvond, zelliden i himižsubstancijoiden tehmine, soban, sömän, merikaičendan i muziksoitoiden pästand.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randpolel i langenijan sihe Sent Džons-jogen (angl.: St. Johns River) randoil, aglomeracijan keskuses, 0..60 m korktusil, 5 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 2265,3 km², sidä kesken kuivma 1935,87 km², vezi 329,42 km². Seičeme sildad ühtenzoittas Sent Džons-jogen randoid lidnan südäimes.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +20,3 C°, absolütine minimum — −14 C°. Paneb sadegid 1331 mm vodes.
Džeksonvill jagase enamba mi 500 susedkundha (angl. neighborhood).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 821 784 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,6 mln eläjad om ezilidnoidenke (2017).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad, kiruhavtobusad, ezilidnelektrojonused, avtomatine monorel's (angl. Jacksonville Skyway, vspäi 1989, 4 km pitte, 8 stancijad) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (JAX, 5,6 mln passažiroid vl 2016) sijadase 21 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Om penid lendimportoid penen aviacijan täht.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Džeksonvill-lidnan oficialine sait (coj.net). (angl.) (+ äikel'ne känduz)
Džeksonvill Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||