Mine sisu juurde

Sietl

Vikipedii-späi
Sietl
Seattle
Lidnanznam
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 737,015 ristitud
Pind 367,97 km²
Sietl Seattle
Pämez' Brüs Harrell
(viluku 2022—,
Bruce Harrell)
Telefonkod +1−206
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Sietl (angl.: Seattle [siˈætəl], lušucid: Dᶻidᶻəlal̓ič) om AÜV:oiden lidn da meriport Vašington-štatas. Se om štatan i federacijan lodehen kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1851 kül'mkus skautoil kuti Alkai Point (angl.: Alki Point). Vl 1852 hö sirdihe udhe sijha indejižiden küliden keskes i nimitihe žilod Duvamps:aks (angl.: Duwamps) indejalaižiden duvamiš-heimon mödhe. Vl 1855 udesnimitihe nügüdläižikš indejalaižiden Si'atl'-vejan mödhe. Vn 1869 2. päiväl tal'vkud žilo sai lidnan oficialižid oiktusid. Vl 1889 luja lämoipalo tegihe azjaližes keskuses, pölištunuzita.

Vl 1962 mail'man Ekspo-ozutelend mäni lidnas, saudihe lidnan «Speis nidl»-simvolad ozutelendan täht. Vl 1990 Hüvän valdan vändod oliba Sietlas.

Lidn om mail'man UPS-, Boeing-, Microsoft- i Amazon-korporacijoiden sündundsijaks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Tünen valdmeren da sen Pjudžet-lahten päivnouzmaižel randal, 0..158 m korktusil, 53 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 367,97 km², sidä kesken kuivma 217,54 km², vezi otab 150,43 km². Matkad štatan administrativižes Olimpii-keskushesai om 100 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Vankuver (Kanad) 200 km pohjoižhe orhal.

Klimat om ven valdmeren, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Lidn om kaitud korktoil mägil arktižes viluspäi i valdmeren koviš tulleišpäi. Voden keskmäine lämuz om +12,1 C°, kezakun-sügüz'kun +16,7..+19,7 C°, tal'vkun-uhokun +5,6..+6,7 C°. Ekstremumad oma −18 C° (viluku) i +42 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (uhoku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 999 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (145..160 mm kus), vähemba heinkus-elokus (40 mm pordos). Paneb lunt 16 sm tal'ves. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..80 % röunoiš voden aigan. Voib olda lujid manrehkaidusid (ühesaballaine vl 1700, 6,8 ballad vl 2001).

Vl 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 608 660 ristitud. Kaik 724 745 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2020 kaiken lidnaglomeracijan ristitišt oli nell' millionad eläjid 21202 km² pindal (15. sija AÜV:oiš).

Vl 2008 oliba kodikelikš: anglijan kel' — 78,9 %, Azijan keled — 10,2 %, ispanijan kel' — 4,5 %.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Dženni Durkan (Jenny Durkan, kül'mku 2017 — tal'vku 2021).

Avtobusad, trolleibusad (15 maršrutad), tramvaijono lidnan keskuzpalas, ezilidnelektrojonused, vezitaksid (ehtatimed) i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebnan metron jono radab vspäi 2009, siš om 16 stancijad (seičeme manalašt) i 32,7 km raudted, ühtenzoitab lidnan keskuzpalad lendimportanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Sietl — Takom-lendimport[1] (SEA / KSEA, 46 mln passažiroid vl 2022) sijadase 23 km suvhe Sietlan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid Kanadan, AÜV:oiden, Meksikan i Päivlaskmaižen Evropan surihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan pälidnoihe.

  1. Rahvahidenkeskeižen Sietl — Takom-lendimportan sait (seattleairport.net). (angl.)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington