Miluoki

Vikipedii-späi
Miluoki
Milwaukee
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 577,222 ristitud
Pind 250,75 km²
Miluoki Milwaukee
Pämez' Kaval'je Džonson
(tal'vku 2021—,
Cavalier Johnson)
Telefonkod +1−414
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


Lidnan transportine kart (2014)

Miluoki (angl.: Milwaukee [mɪlˈwɔːki], sijaline [mɪˈlwɔːki]) om AÜV:oiden lidn da port Suril järvil, pohjoižes Viskonsin-štatas. Se om štatan kaikiš suremb i valdkundan 31nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Miluokin ümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende ho-čank-, menomini-, foks-, maskuten-, sauk-, potavatomi- i odžibve-indejalaižed eliba neniš tahoiš. Evropalaižiden eländpunktan aluz om pandud Žak Vio-kanadalaižel vl 1795 kuti torguindžilo. Nimituz libub algonkinižes indejižes millioke-sanaspäi i znamoičeb «čoma ma». Kaznu eländpunkt sai lidnan statusad vn 1846 31. päiväl vilukud, se om Miluokin alusenpanendan oficialine dat.

Miluoki šingotase tervhudenkaičendan aluzkundoil, finansižil fondoil, pästandkodil, mašinansauvomižel (kaivuztransportine mašiništ — Komatsu, akkumulätorad — Johnson Controls), sömtegimištol (oludtegimed). Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: Northwestern Mutual (varmituz, rahapanendad), Manpower (personalan rekruting), Rockwell Automation (tegimišton avtomatizacii), Harley-Davidson (motociklad, aviapalad).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase štatan suvipäivnouzmas, Mičigan-järven päivlaskmaižel randal, 188 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nene koume joged ühthejokstas da lanktas järvhe: Menomoni, Kinnikinik i Miluoki. Matkad štatan administrativižes Madison-keskushesai om 124 km päivlaskmha. Lähembaine toine järed lidn om Čikago 150 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +9,6 C°, kezakun-sügüz'kun +18,3..+22,9 C°, tal'vkun-uhokun −1,4..−4,4 C°. Ekstremumad oma −32 C° (viluku i uhoku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +22 C° (uhoku). Paneb sadegid 878 mm vodes, enamba sulakus-eloku (86..111 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (43..48 mm kus). Paneb lunt 124 sm tal'ves.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 592 025 ristitud. Kaik 594 511 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb ristitišt oli 741 324 eläjad vl 1960. Vspäi 2000 lidnan eläjiden lugu om stabiline. Läz kaht millionad ristituid elädas lidnaglomeracijas (33nz' surtte valdkundas).

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 40,0 %, evropalaižed (ispanijalaižita) — 37,0 %, ispanijalaižed i latinoamerikalaižed — 17,3 %, azijalaižed — 3,5 %, toiženke augotižlibundanke — 2,2 %.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Tom Barrett (sulaku 2004 — tal'vku 2021).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad i tramvain jono (vspäi 2018) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas ezilidnoidenke da suridenke lidnoidenke. Om raudteühtenzoitust Čikagonke.

Rahvahidenkeskeine civiline Miluoki Mitčell-lendimport[1] (MKE / KMKE, 5,4 mln passažiroid vl 2022) sijadase ühesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe surihe lidnoihe, om sezonreisid Kankun-lebutahoze. Toine lendimport Lourens Timmermanan nimed (MWC / KMWC) om regionaline, sijadase kahesas kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Miluoki-lendimportan Mitčell-jenaralan nimed sait (mitchellairport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington